Kuritegevust aitab pärssida... usk põrgusse
Ajakirjas PLoS ONE ilmunud uurimus, mille raames analüüsiti 67 riigi 143 197 elaniku kohta 26 aasta vältel kogutud andmeid, näitas, et ühiskondades, milles inimeste religioosseid uskumusi iseloomustab tugev karistuslik komponent, on kuritegevust vähem kui piirkondades, kus usk on leebema loomuga, vahendab PhysOrg.
Näiteks riigis, kus paradiisi olemasolusse usub palju rohkem inimesi kui põrgu olemasolusse, on tõenäoliselt palju rohkem kuritegevust kui riigis, kus uskumine paradiisi ja põrgusse on umbes samaväärne.
"Võtmetähtis on avastus, et riigis valitsev põrgusse uskumise määr prognoosib väiksemat kuritegevust, samas kui paradiisi uskumise määraga kaasneb tõenäoliselt ohtram kuritegevus. Vastavad mõjud on tugevad, püsides ka teineteisest sõltumatult," osutas Oregoni ülikooli kultuuri ja moraalsuse laboratooriumi juhataja psühholoogiaprofessor Azim F. Shariff.
"Leian, et see on üleloomuliku karistuse ja üleloomuliku heasoovlikkuse eristuvate mõjude hindamiseks oluline. Töö tulemus langeb küll kokku meie laboris lävi viidud kontrollitud uuringute tulemustega, kuid seekord täheldasime võimsat, reaalses maailmas avalduvat mõju millelegi, mis inimeste elu tõesti otseselt puudutab — kuritegevusele."
Mullu kirjutas prof Shariff ajakirjas International Journal for the Psychology of Religion, et vastavas uuringus osalenud tudengid, kes uskusid pigem andestavasse kui karistavasse jumalasse, olid varmamad sohki tegema.
"Religioosset usku on üldiselt peetud monoliitseks konstruktsiooniks," märkis prof Shariff. "Kui lammutada religioon väiksemateks mooduliteks, hakkavad ilmnema mitmesugused vastastikused suhted.
Seekordses uurimuses tuvastasime kaks vastassuunaliste mõjudega iseärasust. Pelgalt üleüldise usklikkuse määra analüüsimisel kaovad need mõjud pildilt ja mingid vastastikused suhted lihtsalt ei paista välja."
Prof Shariff lisas, et uued tulemused sobituvad kasvava hulga tõenditega, mis viitavad võimalusele, et üleloomuliku karistuse idee on kerkinud esile väga tõhusa kultuurilise uuendusena, mis on inimesi üksteise suhtes eetilisemalt käituma ajendanud.
Ta viitas ka Harvardi teadlaste Robert J. Barro ja Rachel M. McCleary 2003. aasta uuringule, millest nähtus, et arenenud riikides, mille rahvas usub pigem põrgusse kui paradiisi, on sisemajanduse kogutoodang suurem.
"Üleloomulik karistus paistab riikideüleselt prognoosivat madalamaid kuritegevusnäitajaid," kinnitas prof Shariff. "Praeguses etapis saame võimalike mehhanismide teemal vaid spekuleerida, kuid pole sugugi välistatud, et inimesed, kes ei usu surmajärgse karistuse võimalikkusse, tunnevad, et võivad endale ebaeetilist käitumist karistamatult lubada. Hirm jumaliku karistuse ees on väiksem."
Ometi rõhutas prof Shariff, et andmed viitavad ainult korrelatsioonile, mitte põhjuslikule seosele, hoiatades, et järelduste tegemisega tuleks olla ettevaatlik.
Ehkki Shariff ja kaasautor Mijke Rhemtulla Kansase ülikooli uurimismetoodika ja andmeanalüüsi keskusest üritasid võtta arvesse ilmseid alternatiivseid selgitusi, nõuab tulemuste muude tõlgenduste uurimine palju ulatuslikumat tööd.
"Uurimus pakub uusi adumusi kultuuriliste ja religioossete uskumuste võimalike mõjude kohta ühiskondlikul tasandil võtmetähtsatele tulemustele," osutas ülikooli teadus- ja innovatsiooniala asepresident Kimberly Andrews Espy.
"Ehkki töö tulemused võivad olla vastuokslikud, kujutab spetsiifiliste ususüsteemide ja epidemioloogiliste käitumismallide vaheliste seoste täppisanalüüsimine olulist ja esmakordset sammu inimkäitumist ajendavate tegurite keerukat võrku lahti harutada üritavate ühiskonnateadlaste jaoks."
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
