Kõik algatused, mis koguvad internetist 100 000 autoriseeritud allkirja, lähevad läbivaatamisele parlamenti. Sellise lubaduse andis Putin 21. juunil Peterburi rahvusvahelisel ärifoorumil. Kuidas taoline internetidemokraatia täpselt toimima hakkab, seda Vene president ei täpsustanud, kirjutab uudisportaal Lenta.

Muu hulgas on ebaselge, kas internetiaktivistide saavad õiguse seaduseelnõudeks või saavad nende ettepanekud Riigiduumas teise staatuse. Antud hetkel ei oma netis kogutavad allkirjad Venemaal mingit juriidilist jõudu ja täidab vaid probleemidele tähelepanu juhtimise eesmärki.

Vastavalt Föderatsiooni põhiseadusele on seaduseelnõude esitamise õigus presidendil, parlamendi mõlema koja liikmetel, valitsusel, regionaalsetel esinduskogudel, aga ka konstitutsiooni-, ülem- ja arbitraažikohtutel, kuid vaid neid puudutavates küsimustes.

Putin, erinevalt oma eelkäijast Dmitri Medvedevist, pole siiani internetis tegutsevate aktivistide tegevuse vastu mingit erilist huvi üles näidanud. Tal pole isegi kasutajakontot sotsiaalvõrgustikes ning ta ei afišeeri oma tegevust nagu seda tegi Medvedev.