Euroopa Parlament soovitas Hiinal ACTAga ühineda
ACTA tekitab endiselt ebamugavustunnet, nagu talla külge jäänud närimiskumm. Hiljuti sündis paradoksaalne olukord, kui Euroopa Parlament hääletas hiinlastele ACTA pealesurumise resolutsiooni poolt. Sarnaselt varasemale tavale, kui suuresti USA korporatiivsete huvide teenistusse loodud ACTA teemat on püütud ajada näiteks kalavarudest kõnelevate paberihunnikute varjus, oli seekordki fookuses hoopiski Hiina Rahvavabariigi ja Euroopa Liidu kaubavahetuse tasakaalustamine.
Ometi leiti võimalus teha eraldi ACTA teemaline hääletus, mille tulemusel soovitatigi hiinlastel ACTAga ühineda.
Olukord meenutab mitmel põhjusel paradoksi. Hüpakem kohe alguses hiinlaste poolele ja küsigem, miks peaks see suur riik nõustuma oma suveräänsust riivava lepinguga, mille loomises ta pole isegi osalenud? Miks peaks neid huvitama võõras kaubandust reguleeriv leping, kui nad on samal ajal ise loomas oma regiooni jaoks kauplemist reguleerivat lepingut, mille abil nad tugevdaksid oma positsiooni? Ja miks peaksid nad huvituma lepingust, mille abil hakkavad võõraste riikide ettevõtted sulgema nende majandusruumis tegutsevaid ettevõtteid? Veelgi lihtsamalt esitatuna – mis mõtet on Euroopa Parlamendil pakkuda hiinlastele lepingut, kui nad sellega kõigile aimatavalt nagunii kaasa ei tule, küsis Kristjan Port saates "Portaal".
Teise, Euroopa Parlamendi käitumises vastuolu tuvastamise põhjuse leiab, kui lugeda aprilli alguses valminud ametlikku raportit (pdf), milles soovitatakse samal parlamendil ACTA tagasi lükata, sest selle loodud hüved jäävad oluliselt väiksemaks sünnitatavatest kahjudest, seda eriti kodanikuvabaduste osas. Kolmandaks tasub meenutada Euroopa Liidu Digitaalse Agenda eest vastutava komissari Neelie Kroes hiljutist veendumust, et tõenäoliselt elame edaspidi ACTA-vabas maailmas. Loomulikult on raske unustada ka ACTA kriisi ajal ärganud avalikku ja kriitilist diskussiooni, mille käigus nii mõnigi poliitik esines avaliku enesenuhtlusega, küsides, kus küll tema mõistus ja südametunnistus olid?
Uute andmete valguses on Euroopa Parlamendi hingelist seisundit keerukas diagnoosida, käitumise ennustamisest rääkimata. Võimalik, et just seetõttu otsustas Hollandi Parlament ühehäälselt ebamäärasust vähendada ning tegi teisipäeval taktikalise sammuna otsuse, milles soovitavad oma riigi juhtkonnal keelduda olemasolevale ACTA lepingule alla kirjutamast ja hoidumast seda tegemast ka mõne sarnase, interneti vabadust kahjustava seadusalgatusega. Sisuliselt saatsid hollandlased kevadise päikese kuumutatud klaaskupli all küpseva Euroopa Parlamendi suunas meelemärkust turgutava tugeva ACTA vastase sõnumi. Ootab ju Euroopa Parlamendis lähiajal ees ACTA hääletus.
Kuigi Hollandi valitsus võib koduse parlamendi ettepanekut ignoreerida, oleks selle sammu siseriiklikud tagajärjed küllaltki inetud, mille kõrval võib nii mõnegi poliitiku suud ümbritsev ACTA-moos muutuda mürgiselt kibedaks. Vaadates, kui palju poliitilist kahju on ACTA protsess kõikjal sünnitanud, on üllatav kui vähesed poliitikud püüavad vastupidise hoovuse tuules poliitilist profiiti lõigata. Pigem paistab, et teema on tervikuna nii ebamugav, et seda ei taheta liiga palju puudutada. Just see meenutabki talla külge jäänud närimiskummi – näpuga seda puutuda ei taha, alles jääb lootus vaikselt ringi käies see iseenesest talla alt ära kulutada. Ainult, et see vaikus sünnitab vale kultuuripildi, nagu probleemi polekski.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!