Loodus taastus ajaloo suurimast väljasuremisest 10 miljonit aastat
Uurijad oletavad, et taastumine võttis nii kaua aega sellepärast, et enda positsiooni kindlustada püüdnud liike tabasid keskkonna muutudes üha uued tagasilöögid, vahendab Discovery News.
"Tundus, et normaalne elukorraldus on kohe taastumas, kui saabus järgmine kriis ja keeras kella jälle tagasi," kirjeldas olukorda Ühendkuningriigi Bristoli ülikooli uurija Michael Benton.
"Süsinikukriisid kordusid järjepanu ning viimaks taastusid normaalsed olud alles pärast umbes viie miljoni aasta möödumist."
Permi-Triiase väljasuremine, mida mitteametlikult kutsutakse "Suureks Väljasuremiseks" (ingl The Great Dying), oli Maa ajaloo kõige mastaapsem massväljasuremine, mis tappis 96 protsenti mereelulistest ja 70 protsenti maismaal elunenud selgroogsetest liikidest ning isegi suure osa putukatest.
Teadlased pole kindlad, mis väljasuremise põhjustas. Nähtavasti toimus see aga kolmes etapis, mis tähendab, et elule Maal andis sedavõrd hävitava hoobi mitme katastroofilise teguri kombinatsioon.
Mõned uurijad arvavad, et osaliselt võis süüdi olla globaalne soojenemine, mille võisid, aga ei pruukinud käivitada kas mõni suur nn söepurse (isesüttinud söemaagi või naftamaardla ulatuslik, pikaajaline põleng) või vulkaanilised sündmused.
Uurijad analüüsisid varem läbi viidud, massväljasuremise järgsele perioodile keskendunud uurimistöid, selgitamaks välja, kui kaua võttis Maa elukatel aega taas jalule saamine.
Kümne miljoni aasta pikkusel viivitusel oli uurijate hinnangul kaks põhjust: kriisi ägeduse äärmuslikkus ning esimese väljasuremislaine järel püsima jäänud kasinad olud.
Tänapäevaste uuringute andmed näitavad, et troostitud tingimused vältasid hooti veel viis-kuus miljonit aastat pärast esmast krahhi — kordusid nii süsiniku- ja hapnikukriisid kui ka soojenemine ja muud ebasoodsad mõjud.
Viimaks, pärast keskkonna maharahunemist, kerkisid esile keerukamad ökoloogilised kooslused. Meredesse ilmusid uued liigirühmad nagu ürgkrabid ja merivähid, aga ka esimesed mere-elulised roomajad, kes moodustasid tulevaste, kaasaegsetele sarnaste ökosüsteemide aluspõhja.
"Sageli näeme me massväljasuremisi täiesti negatiivses valguses, ent tollel, kõigist kõige hävitavamal puhul elu siiski taastus pärast mitut miljonit aastat, ning esile kerkisid uued rühmad," osutas Benton. "Too sündmus oli algseadistanud evolutsiooni."
Uurimus ilmus 27. mail ajakirjas Nature Geoscience.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!