Õhulaevaga meteoriite ja elu saladust otsimas – kosmoseajastu kullapalavik on alanud!
Teadlased on ette võtnud suurejoonelise aardeotsingu meteoriidikildudele, mis pärinevad möödunud kuul California taevas lahvatanud imetlusväärsest tulepallist, vahendab Discovery News.
Kosmosekivid on pärit kaubiku mõõtu asteroidist, mis 22. aprillil kihutas Maa atmosfääri ja plahvatas päise päeva ajal silmipimestava tulepallina põlema California ja Nevada osariikide kohal.
Laiali pillutatud meteoriidikilde leiti vanast Sutter's Milli saeveskist Coloma asulas Californias — täpselt samast paigast, kus leiti ka esimene kullatükk, mis lükkas käima 1848. aasta kuulsa kullapalaviku.
Nüüd on NASAl aga kallal meteoriidipalavik, mis kosmoseagentuuri osutusel on vähemalt sama põnev kui kunagine California kullapalavik. Teadlased ja meteoriidikütid tuulavad piirkonnas ringi, lootes leida väärtuslikke kosmosekive, mis võivad sisaldada teavet nii meie päikesesüsteemi ajaloo kui ka eluks vajalike molekulide algupära kohta.
Niinimetatud Sutter's Milli meteoriit langes Maale 22. aprillil kell 7.51 kohaliku aja järgi (kell 17.51 Eesti aja järgi). Vähemalt üks kosmosekivi langes NASA ametnike kinnitusel hobusekoplisse California osariigi Lotuse linna lähistel Sierra Nevada mägedes. Sealse talu omanik Merv de Haas leidis meteoriidi, kuid on selle nüüdseks NASAle annetanud.
"Kui saan teaduse tegemisele kuidagi veidi kaasa aidata, siis on hästi," kommenteeris de Haas. "Ootan põnevusega uurimise tulemusi."
Perekond de Haasid on NASA uurijal lahkelt lubanud neile kuuluvalt maatükilt veelgi asteroidipuru otsida.
"Mul on tunne, et ma olen oma riigile heateo teinud," rääkis Eugena de Haas, kes elab maa-alal, millelt meteoriit leiti.
De Haasi leitud meteoriit on väga haruldane ning teadlased on selle uurimisest väga huvitatud, kuna see võib sisaldada molekule, mis võiksid aidata selgitada, kuidas elu ehituskivid võisid kosmosest Maale saabuda, sedastasid kosmoseagentuuri ametnikud.
Meteoriidi kohta võimalikult paljude seostatud andmete kogumine võib aidata astronoomidel mõista varajast Päikesesüsteemi ja kuidas võtsid kuju esimesed planeedid.
"Tegemist on ühega keemilise koosseisu poolest kõige primitiivsematest meteoriitidest," selgitas NASA kuuteaduste instituudi NLSI asedirektor Greg Schmidt. "See on sama hea kui küsimuse peale "Kuidas algas elu Maal?" langeks taevast otse teie aeda fossiil.
Olukord on väga põnev — kes teab, mis seal sees on? Pole välistatud, et Sutter's Milli meteoriit osutub kõige tähendusrikkamaks viimase enam kui 40 aasta jooksul tehtud leidudest."
Elu päritolu ja leviku uurimise ning maavälise elu otsingutega tegeleva organisatsiooni SETI Institute juures tegutsev meteooriastronoom Peter Jenniskens teeb NLSIga koostööd ja juhatab otsinguid.
Mõne meteoriidi leidnud, märgib Jenniskens üles selle täpse asukoha, et teadlaste töörühm saaks paremini taastada Maale langenud meteoriidi trajektoori.
Kosmosekivi kujutab endast haruldast süsinikkondriiti, mis niisketes oludes kiiresti puruks mureneb, mistõttu teadlaste meteoriidijaht on mõnevõrra pakilise loomuga.
"Ma olen väga tänulik, et see meteoriit leiti kiiresti üles," märkis Jenniskens. "Peame enne, kui ilmastikuolud kivid täielikult rikuvad, päästma niiskest keskkonnast võimalikult palju materjali."
Otsimistöödele võeti appi heeliumiga täidetud õhupall, mis lendas aeglaselt üle piirkonna, pardal grupp spetsialistidest vaatlejaid, kes maapinnal töötavatele rühmadele potentsiaalseid koordinaate edastasid.
Ettevõttele Airship Ventures kuuluva õhupalli pardale oli paigaldatud ka kõrge eraldusteravusega kaamera ning vaatlejadki kasutasid võimalike langemiskohtade leidmiseks binokleid ja kaameraid.
"Kahtlustan, et see on esimene kord ajaloos, mil keegi õhulaevaga meteoriite otsib," arvas Schmidt.
Seni on perekond de Haaside üles korjatud meteoriit üks suuremaid leitud kilde, kuid meteoriidijaht kestab eeldatavasti siiski veel paar kuud, teatasid NASA ametnikud.
"Perekond de Haasid on NASA osalust avasüli tervitanud," kuulutas NLSI direktor Yvonne Pendleton. "Ma soovin neile isiklikult tänu avaldada. Nende panus teadusavastusse väärib tunnustust."
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
