Riigipea tutvus õppusel major Tarmo Luhaääre juhitava tagalapataljoni tegevusega ning külastas kaitselahinguks valmistuvat reservpataljoni, mille ülem on kolonelleitnant Eero Kinnunen, samuti reservväelastest ja kaitseliitlastest moodustatud Kaitseliidu malevate staape.

"Mul on hea meel näha iga aastaga järjest paremaks kasvavat kaitseväge, noori ja kaasaegseid ohvitsere ning õppimistahtelisi, võimekaid ajateenijaid," tunnustas president Ilves. "Samas on muljetavaldav reservväelaste kaitsetahe, kes leiavad nii enda algatusel kui ka tööandja toel võimaluse osaleda Kevadtormil."

Rohkem kui kaks nädalat kestval kaitseväe suurimal õppusel osaleb kokku kuni 4800 inimest, nende seas 1600 reservväelast, kellest 400 on kaitseliitlased. Vastast etendab Scoutspataljon, kellele on allutatud Läti 200-meheline jalaväekompanii ja esimest korda Kevadtormile saabunud Leedu armee luurerühma 40 sõdurit. Õppusest võtab osa ka Kaitseliidu küberkaitseüksus.

Riigipea nimetas ajateenistusele suuresti tugineva riigikaitse edukuse aluseks reservi minevate üksuste oskust koos tegutseda ja reservväelaste korduvat täiendõpet.

Eesti pühendumust targalt korraldatud riigikaitsele on liitlased märganud ja tunnustanud, ütles president Ilves. Ta meenutas NATO kõrgete ametnike ja ohvitseride korduvad kinnitusi: Eesti kaitseväe mudel – ajateenistus, reservarmee ja profiüksused – on end õigustanud.

Ka sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll OÜ viimase riigikaitselise avaliku arvamuse uuringu järgi peab 92% elanikkonnast ajateenistuse läbimist noormeeste aoks vajalikuks, sh 58% kindlasti vajalikuks ning praeguse ajateenistusel põhineva üldise kaitseväekohustuse ja palgaarmee vahel valides eelistab ligikaudu 2/3 elanikest (63%) praeguse korralduse juurde jäämist.

Vabariigi Presidenti kui riigikaitse kõrgemat juhti saatsid õppusel Kevadtorm kaitseminister Urmas Reinsalu ning kaitseväe juhataja, brigaadikindral Riho Terras ja maaväe ülem, kolonel Indrek Sirel.