Nõudmine loodusvarade järele on muutunud pakkumist ületavaks ning see tekitab tohutu surve Maa bioloogilisele mitmekesisusele, nendib WWF teisipäeval avaldatud raportis AFP vahendusel.

Raportis uuriti ka inimkonna ökoloogilise jalajälje suurust ja mõju. Ökoloogiline jalajälg kirjeldab, kui palju vajatakse bioloogiliselt tootlikku maapinda meie tarbimisvajaduse rahuldamiseks ja valla päästetava süsihappegaasi sidumiseks.

Inimkond tarbib 1,5 korda rohkem kui Maa suudab toota.

Uurimus viiakse läbi iga kahe aasta järel. Selle järgi on looduse mitmekesisus aastatel 1970-2008 vähenenud 30 protsenti. Kõige hullemini kannatanud piirkondades on mitmekesisus vähenenud isegi 60 protsenti.

Raporti Living Planet indeks põhineb 2688 erineval imetaja-, linnu-, roomaja-, kahepaikse- ja kalaliigil ning enam kui 9000 populatsiooni isendite hulgal.

Kõrgema sissetulekutasemega riikide ökoloogiline jalajälg on keskmiselt viis korda suurem kui madalama sisetulekuga riikidel. Troopilistes riikides toodetakse suur osa ka lääneriikides tarbitavast kaupadest või nende toorainest.

Alates 1966. aastast on Maa elanike ökoloogiline jalajälg kahekordistunud. Kõige rohkem on looduslik mitmekesisus kannatanud troopilistel merealadel muuhulgas kalapüügi tohutu kasvu tõttu. See on viinud paljudes piirkondades liigpüügini.