Jäämees Ötzi vere uuring täpsustas iidse mõrvaloo üksikasju
Rohkem kui 5000 aastat vana vere analüüs täpsustas jäämees Ötzi surma asjaolusid: mees suri noolevigastuse tõttu hiljemalt pool tundi pärast haavatasaamist, vahendab Novaator.
Kuid lisaks sellele detailile Ötzi loos annab värske uuring teadlastele uut infot, kuidas verevalgud aja jooksul lagunedes muutuvad, mis võib omakorda olla abiks tänapäeva kohtuekspertidele.
Austria ja Itaalia piirialal Tirooli Alpidest 3200 meetri kõrguselt matkanud abielupaar leidis umbes 5300 aasta eest surnud mehe surnukeha 1991. aasta septembris.
See oli liustikujää varjus nii hästi mumifitseerunud, et teadlastel on õnnestunud analüüsida surnukehast pärit pärilikkusainet; tänavu veebruaris avaldati Ötzi täisgenoomi analüüs. Selles uuringus tuli muuhulgas ilmsiks, et Ötzi oli haigestunud puukborrelioosi, mis on vanim tõend selle haiguse kohta inimesel.
Ötzi oli enne surma söönud kõhu korralikult täis, menüüs olid olnud kaljukits ja hirveliha. Mees oli surres umbes 46 aastat vana ning tõenäoliselt oma hõimu vanim liige. Ta oli 1,6 meetrit pikk ja kaalus umbes 50 kilo. Tal olid tumedad silmad ja õlgadeni ulatuvad pikad tumedad juuksed.
Surma põhjuseks oli noolevigastus, ilmselt oli ta langenud ootamatu rünnaku ohvriks.
Pikemalt loe Novaatorist.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!