Asjade internet: kas IBMi superarvuti võiks olla meie järgmine linnapea?

Meile nähtav internet on kõigest jäämäe veepealne osa. On veel palju eriotstarbelisi ja suletud võrke sõjaväelistest kuni nendeni, mis jälgivad näiteks liiklust või ühendavad suure hoone turvakaameraid.

Suurtes poodides kuuluvad isegi üksikud tooted omaette võrku, mida hallatakse lähiväljaside abil, kirjutab ExtremeTech.

Peaaegu kõik võrgud on üksteisest eraldatud. Aga mis juhtuks, kui need "suurde internetti" lülitada - luua asjade internet?

Mõelge maailmale, kus kõik suhtleks sama võrguga - iga personaalarvuti, leivapäts poes, auto, liiklussignaal, arvutikasutaja. Võiksite hommikul kodust väljudes uurida reaalajas kulgevat liiklust nutitelefoni kaudu, teada ilma, õhukvaliteeti kontoris, kuulda kohe, et bensiinihind tõusis ja lähimas toidupoes on teie lemmiksaiakesed otsas...

Võib uskuda, et meie päevaplaneerimine muutuks meeletult tõhusamaks. Iga olemasolev andmekilluke oleks juba kokku kogutud, valguskiirusel laiali saadetud ja kättesaadav andmebaasis, millele pääseb kõikjal ligi.

Asjade internet poleks muidugi ainult inimeste teenistuses - seadmed on võimelised ka omavahel suhtlema.

Näiteks auto võiks suhelda teiste autode ja liiklussignaalidega, nii et valgusfoor näitaks võimalusel teie saabudes alati rohelist tuld. Täiesti autonoomse ja isesõitvate autode võrgus poleks isegi seda vaja - masinad väldiks ise kokkupõrkamist. Külmkapid võiks omavahel signaale saata ja toidu kohaletoimetamist organiseerida; sama käib gaasiballoonide ja muu sarnase kohta. Kõik seadmed muutuksid "nutikaks".

Tundub ulmeline? Mõned suurfirmad nagu IBM ja Cisco on midagi sellist suutnud juba kasutusele võtta.

Kuidas nii? Brasiilias suuruselt teine linna Rio de Janeiro pääste- ja kommunaalteenuste ning liiklussüsteemide haldamine toimub juba ligi kaks aastat spetsiaalses tehnoloogiakeskuses, mille lahendused pärinevad just neilt ettevõtetelt.

See koosneb 300 LCD-ekraanist 100 ruumis, mida ühendab 30 000 meetrit kiudoptilist kaablit. Töötajad jälgivad pidevalt 450 kaamera ja kolme helikopteri edastatud videopilti, ning GPSi kaudu 10 000 kiirabiauto ja bussi asukohti.

Ekraanidel jookseb ilmainfo, sealhulgas simulatsioonid homsest ilmast Rio de Janeirost kuni 150 miili raadiuses. Jälgitakse ka võimalikke haiguspuhanguid, maalihete ja muude looduskatastroofide tõenäosust jpm. Eraldi on "kriisiruum", mis ühendab keskust linnapea ja kodukaitsega.

Ops Centeris töötab 70 linna struktuuriüksuse juhti, mistõttu nad suudavad kõigele ruttu reageerida.

Rio pole veel tõeline "nutikas linn" - seda juhivad endiselt inimesed ja avalikkusele on kättesaadav ainult osa infost. Automatiseerimine on aga lähitulevikus järgmine loogiline samm.

Vabrikud võiksid tänu sellele automaatselt tootevõimsust vähendada, kui õhukvaliteet ohtu satub; robotid talveolude saabudes teid liivatada; taksodispetšer saata vabad autod linnaosadesse, kus on rohkelt nõudlust jne.

See ei tähenda siiski, et meie elu juhtimise võiks usaldada täielikult superarvutitele. Inimesed ja nende käitumine on liiga mitmekesised, et programm nende üle otsustaks. Või kuulub see just meie tuleviku juurde?

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!