VIDEO: Kuidas süda töötab?
Süda asetseb kopsude vahekohal vastu diafragmat ning kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, vahendab ERR Teadus.
Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südamelöögid tekivad südame alumises pooles asuvate vatsakeste kokkutõmbumisel. Südame põhiosa moodustab mitmete kestadega ümbritsetud südamelihas ehk müokard, millel on nii silelihase kui vöötlihase omadusi.
Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas (erilise ehitusega lihaskiududes) tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Vatsakeste kohal paiknevad kojad ehk aatriumid. Veri pumbatakse paremast vatsakesest kopsudesse, kus see rikastub hapnikuga.
Kopsudest läheb veri südame vasakusse kotta ning edasi selle all olevasse vatsakesse. Ja vasakust vatsakesest tõmmatakse veri keha kõige suuremasse veresoonde aorti, kust see voolab laiali üle kogu keha, andes ära hapniku. Nüüd hapnikuvaene veri suundub tagasi südame paremasse kotta ja sealt paremasse vatsakesse, olles jällegi valmis siirduma kopsudesse. Üks selline ring võtab aega umbes 23 sekundit.
Vaata veel videot, kus molekulaarkardioloog Siiri Iismaa selgitab saates "Püramiidi tipus" südame tööd.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!