Inimkond tunneb tuld juba palju kauem kui arvatud
Teadlased analüüsisid Lõuna-Aafrikast Kalahari kõrbe serval asuvast hiiglaslikust Wonderwerki koopast (pildil) leitud materjale. Eelmised sealsed väljakaevamised on toonud päevavalgele hulgaliselt inimasustuse jälgi, vahendab Discovery News.
Mikroskoopiline analüüs tuvastas selgeid tõendeid põletamisest, näiteks taimede tuhka ja söestunud luukilde.
Ilmselt ei toonud aineid kohale vesi või tuul, vaid neid põletati koopa sees, kus need avastati kõrvuti kiviriistade ja kivimikihiga, mille vanus ulatub vähemalt ühe miljoni aastani. Samuti täheldati rauakivide pinna killustumist, mida teadupärast samuti põhjustab tuli.
Ehkki tänapäeval on elus vaid üks alamliik inimeseloomi — umbes 200 000 aasta tagasi selgelt eristunud kaasaegne inimene Homo sapiens sapiens —, asustasid Maad kunagi teisedki inimliigid nagu Homo erectus, kes kerkis esile umbes 1,9 miljonit aastat tagasi.
"Meie analüüs nihutab tule kasutuselevõttu ajas 300 000 aastat tagasi, andes mõista, et tule kasutamine võis saada osaks inimese juba nii varajaste eellaste nagu Homo erectus eluviisist," märkis Toronto ülikooli paleo-arheoloog ja arheoloogiakeskuse direktor Michael Chazan.
Uurimisrühma analüüsi kohaselt ei kuumenenud koopast leitud materjalid üle 700 kraadi. See klapib varasemate leidudega, mis on näidanud, et ürgsetes lõketes põletati peamiselt rohtu, põõsaid ja lehti — kütet, mis kuumemat leeki tekitada ei saanudki.
Tuli aitas muistsetel inimestel tõenäoliselt soojas püsida ja öösel kiskjaid eemale peletada, võimaldades ka toidu kuumtöötlemist, mis pidi selle kergemini seeditavaks muutma.
Lisaks, osutas Chazan, võisid protsessid, mille käivitas kogukondlik tegevus lõkke ümber, kujundada olulist osa inimloomusest. "Tule alistamine pidi olema tähtsaks pöördepunktiks inimese evolutsioonis," rääkis teadlane.
Harvardi ülikooli antropoloog Richard Wrangham on pakkunud välja oletuse, et tule kontrollimise ja liha küpsetamise tehnoloogia kasutuselevõtt võis mõjutada isegi inimese aju evolutsiooni.
Tema hinnangul võisid inimesed saaki küpsetada juba 1,9 miljonit aastat tagasi, Homo erectuse esilekerkimise aegu — perioodil, mil inimese aju hakkas plahvatuslikult kiiresti kasvama. Wrangham oletab, et toidu kuumtöötlemine tegi võimalikuks suuremate, kalorijanusemate ajude ja kehade ning küpse toidu seedimiseks piisavate väiksemate magude arenemise meie kaugetel kõukudel.
"Pole võimatu, et leiame kunagi tõendeid tule kasutamisest juba nii vara, kui Wrangham on välja pakkunud," arvas Chazan.
Tulevaste uurimuste raames kavatsevad teadlased analüüsida nii varasemaid kui ka hilisemaid samast koopast leitud materjale, selgitamaks välja, kuidas tule kasutus aja jooksul areneda võis.
"Esitame küsimuse, kuidas tuli sobitus ürginimeste ellu ja kuidas see aja möödudes muutuda võis," sedastas Chazan.
Põhjalik ülevaade töö tulemustest ilmus 2. aprillil ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!