Eiffeli torni teame kõik, aga kus on Eiffeli kanal?
Prantslased olid ühendanud Vahemere ja Punase mere, rajades Suessi kanali. Nüüd kavatseti ehitada Atlandi ookeani Vaikse ookeaniga ühendav kanal. Ehitamine algas 1883. aastal. Projektijuht oli tuntud Ferdinand de Lesseps, kes oli ehitanud ka Suessi kanali. Ta kavatses ehitada kanali ilma katkestuste ja lüüsideta ning lükkas tagasi Eiffeli lüüsidega kanali idee.
Kuid Lesseps' töö ei edenenud plaanikohaselt. Maastik oli raske ja maalihked tekitasid pidevalt viivitusi. Majandusseis halvenes ja plaanist loobuti. Lesseps pakkus projekti Gustave Eiffelile, kes oli seni kõigi võetud ülesannetega edukalt toime tulnud. Eiffel tegeles küll veel Pariisi torniga, kuid hakkas alates 10. detsembrist 1887 ka hiigellüüsidega kanali ideed ellu viima.
Kuna ta oli lubanud lõpetada projekti 30 kuuga, ei hoidnud ta ressursside pealt kokku. Ta tellis 30 000 tonni malmi lüüside jaoks ning 54 000 tonni tsementi ja kivi rajatiste tarvis. Peatselt töötas projekti elluviimisel 6 000 meest.
Eiffel pidas projekti oma järgmiseks suureks võiduks. Kuid peatselt selgus, et ka Eiffeli projektist ei saa asja.
Kanaliprojekti rahastamiseks oli ehitusfirma sõlminud lepingud rohkem kui 800 000 erainvestoriga, kuid raske majandusliku olukorra tõttu varises projekt kokku ning asi lõppes pankrotiga. Samal ajal hakkasid levima kuulujutud altkäemaksude ja ka selle kohta, et projekti teostajad, sealhulgas Eiffel, on megasummad oma taskusse pistnud.
Prantsusmaa ajalehed haarasid kiskjatena uudisest kinni ja kogu 1888. aasta kogus skandaal jõudu. Moodustati uurimiskomisjon. Asja uurimise ajal ei lubatud Eiffelil kanali ehitamist jätkata.
Eiffel oli nõutu. Ta oli uskunud, et sellest ettevõtmisest saab tema insenerimõtte tõeline triumf, kuid 1891. aastal tuli tal seista kohtunike ees, kes uurisid tema rolli Panama kanaliga seotud skandaalis. Tähtinseneri süüdistati ehitusfirma rahade väärkasutamises, oma ametiseisundi ja usalduse kuritarvitamises ja isegi investorite rahade omastamises.
Prantsuse ajalehed mustasid Gustave Eiffelit kuidas jaksasid. Oli raske mõista, et tegu on sama mehega, keda vaid mõned aastad tagasi, Eiffeli torni sisseõnnistamisel, oli suure rauavõlurina ülistatud. Eiffel mõisteti süüdi pettuses ja rahva usalduse kuritarvitamises. Kohus määras talle karistuseks kaks aastat vangistust ja 20 000 frangi suuruse trahvi.
Kuid Eiffel eitas oma süüd ja tänu mõjuvõimsate meeste abile õnnestus tal saavutada kohtuasja uus läbivaatamine kolm kuud hiljem. Seekord mõisteti ta õigeks, kuna leiti, et asja menetlemisel oli tehtud viga.
Artikkel geniaalsest insenerist Gustave Eiffelist ilmus ajakirja Imeline Ajalugu 2012. aasta märtsi numbris, lugu on kaheksal leheküljel ning rikkalikult illustreeritud. (www.imelineajalugu.ee)
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!