Jumala olemasolu on eksperimentaalselt tõestatav (või kummutatav)
Nii usklike kui ka uskmatute teadlaste hulgas valitseb seisukoht, et teadus ja usund on, nagu Stephen Jay Gould ütles, "mittekattuvad magisteeriumid", s.t valdkonnad, millel puudub ühisosa, vahendab New Scientist.
1998. aastal väljastas USA teaduste akadeemia NAS seisukohavõtu, milles kinnitas: "Teadus ei saa mitte midagi öelda üleloomuliku kohta. Kas jumal on olemas, pole küsimus, milles teadus oleks neutraalne," kirjutab Hawaii ülikooli emeriit-füüsikaprofessor ja Colorado Boulderi ülikooli filosoofiaprofessor Victor J. Stenger.
Ometi näitas samal aastal läbi viidud küsitlus, et 93 protsenti akadeemia liikmetest ei usu isiklikku jumalasse.
"Kuna umbes sama suur protsent USA kodanikke väidab, et usub isikustatud jumalasse, tekib küsimus, mis, kui mitte teadus, on see, mis ajendab USA teadlaste eliiti võtma jumala küsimuses üldsuse omast nii radikaalselt erinevat hoiakut.
Suurem osa kõigi akadeemiliste astmete teadlastest ei usu ühtegi jumalasse, kuid samas ei soovi enamus neist teiste inimeste usulisi veendumusi kõigutada.
Mina olen füüsik, kes koos teiste nn uusateistidega (ing. k New Atheists) on valmis esitama väljakutset religioossele usule. Jumalad, keda miljardid inimesed kummardavad, kas on olemas või ei ole. Ja neil jumalatel, kui nad olemas on, peavad olema vaadeldavad tagajärjed. Seega on küsimus jumalate olemasolust täiesti õigustatud teaduslik teema, pealegi inimkonna jaoks äärmiselt oluline.
Me saame käsitleda Jumala olemasolu teadusliku hüpoteesina ja otsida empiirilisi tõendeid, mis sellest järelduma peaksid. Paljudel judaistlik-kristlik-islamistliku ainujumalaga seonduvatel tunnustel on konkreetsed tagajärjed, mida saab empiiriliselt kontrollida. Vastav jumalus peaks etendama keskset rolli universumi toimimises ja inimeste eludes. Seega peaksid tõendid temast olema teaduslike vahenditega kergesti tuvastatavad.
Kui korralikult kontrollitud eksperimendi käigus tehakse vaatluseid, mida ei saa selgitada looduslike põhjendustega, peaks teadus mittemateriaalse maailma olemasolu võimalusse suhtuma täie tõsidusega.
Taoliseid katseid on ka üritatud teha. Teadlased on empiiriliselt kontrollinud eestpalvetamise — st, teiste inimeste heaolu nimel loetud palvete — tõhusust. Põhimõtteliselt oleksid need uurimused võimaldanud teaduslikult näidata, et jumal on olemas.
Kui topeltpimendatud, platseebokontrollitud katsed oleksid otsustavalt näidanud, et eestapalvetamine ravib haigeid, oleks olnud keeruline leida sellele looduslikku selgitust. Midagi sellist need katsed aga näidanud pole.
Samasuguseid katseid on tehtud surmaeelsete kogemustega. Mõned inimesed, kes on saanud surmaeelse kogemuse osaliseks kirurgilise lõikuse ajal, on teatanud tundest, nagu hõljuksid nad operatsioonilaua kohal ja vaataksid all toimuvat ülalt pealt.
Seda, kas taolisel kogemusel on reaalne alus või on tegemist hallutsinatsiooniga, saab kergesti katseliselt kontrollida, paigutades salasõnumeid väljapoole patsiendi ja haiglapersonali vaatevälja, näiteks kõrgele riiulile. Seda on üritatud; ükski surmaeelse kogemuse kogeja pole seni taolist sõnumit lugenud.
Samamoodi nagu teadus võimaldab konstrueerida eksperimente jumala olemasolu tõestamiseks, võimaldab see ka otsida tõendeid, mis hüpoteesile jumala olemasolust ja viibimisest meid ümbritsevas maailmas vastu räägivad. Siinkohal olgu öeldud, et me ei räägi tõenditest kõigi ja ükskõik milliste mõeldavate jumaluste vastu. Näiteks hüpoteesi deistlikust jumalast, kes loob universumi ja jätab selle siis lihtsalt rahule, on äärmiselt raske falsifitseerida. Kuid mitte keegi ei kummarda ju jumalat, kes mitte midagi ei tee.
Kui jumal on Maal oleva elu arukas konstrueerija, peaksime elu struktuuri vaadeldes märkama tõendeid arukusest. Neid tõendeid pole leitud. Aruka konstruktsiooni (ing. k intelligent design) pooldajate liikumisel pole õnnestunud tõestada, et mõnedes bioloogilistes süsteemides leiduv keerukus on "taandumatu" ja seda ei saa selgitada darvinistliku evolutsiooniteooriaga. Elu Maal näeb välja täpselt selline nagu peakski, kui see oleks tekkinud ja arenenud loodusliku valiku tõukel.
Enamus religioone väidab, et inimestel on immateriaalne hing, mis kontrollib suurt osa meie vaimsetest portsessidest. Kui see oleks tõsi, peaksime me täheldama vaimset päritolu nähtuseid, millel puudub seos ajukeemiaga — aga ei tähelda.
Kui jumal oleks moraalsuse algläte, peaksime leidma tõendeid inimeste käitumise üleloomulikust päritolust — aga ei leia. Usklikud inimesed ei käitu üldiselt paremini (ja käituvad mõnedel puhkudel halvemini) kui uskmatud inimesed. Ajalugu näitab, et moraalsed ja eetilised normid, millest me oma eludes juhindume, ei tekkinud mitte monoteistlikes religioonides, nagu nende usundite pooldajad sooviksid meid uskuma panna. Selle asemel paistab moraalne käitumine olevat arenenud ühiskondlikult.
Jällegi, kui jumal vastab palvetele, peaksime täheldama palvetamise imetabaseid mõjusid. Kuna juba tuhandeid aastaid on iga päev loetud miljoneid palveid, oleks mõistlik eeldada, et mõni neist on täidetud tõendataval moel — aga ei ole.
Kui jumal on andnud inimkonnale mingeid tõdesid, peaksid need tõed olema katseliselt kontrollitavad. Aastatuhandete vältel on paljud inimesed teatanud religioossetest ja müstilistest kogemustest, milles nad on ühe või teise jumalaga suhelnud. On mõistlik eeldada, et nüüdseks peaksid meieni olema jõudnud mõned tõendeid, mis vastavaid väiteid kinnitavad, näiteks tõendatavad faktid, mida müstilise kogemuse kogeja ei saanud teada muul moel kui jumaliku ilmutuse vahendusel — aga ei ole.
Kui jumal on universumi looja, peaksime leidma tõendeid selle kohta astronoomias ja füüsikas — aga ei leia. Universumi tekkimine ei nõudnud imesid. Pealeselle annab kaasaegne kosmoloogia mõista, et olemas on igavene "multiversum", milles tekib ja kaob väga palju üksikuid universumeid.
Kui inimesed oleksid jumala loodu hulgas erilisel kohal, peaks universum olema inimeluks sobilik — aga ei ole. Teistid väidavad, et universumi parameetrid on inimelu jaoks peenhäälestatud — aga ei ole. Universum ei ole peenhäälestatud vastama meie vajadustele; meie oleme peenhäälestatud universumis valitsevate tingimuste suhtes. Pärast kõigi tõendite läbivaatamist saame järeldada, et universum ja elu näevad välja täpselt sellised, nagu peaksid nägema juhul, kui tõele vastab eeldus, et jumalat pole olemas.
Lõpetuseks soovin juhtida tähelepanu usust johtuvale narrusele. Kui usk on võimsam faktidest, juurdub maagiline mõtlemine sügavalt kõigisse eluvaldkondadesse ja hakkab neid moonutama. See sünnitab mõtteviisi, milles kontseptsioone formuleeritakse sügava kirega, pööramata aga vähimatki tähelepanu tõenditele.
Kusagil pole see ilmsem kui tänasel päeval USAs, kus kristlased, kes soovivad riiki pöörata teokraatia teele, domineerivad vabariiklaste parteis. Pime usk pole maailma juhtimiseks sobilik tööriist."
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!