Loovustehnikate ülevaade: Kritseldamine aitab inimloomal areneda

Aastatuhandeid on inimene oma käega kritseldanud ja joonistanud liivale, seinale ja paberile, lapsena sodinud lausa igale poole. See omadus on meil ürgselt olemas, see on sama loomulik tegevus kui kõndimine ja rääkimine. Sellega on seotud looming ja kunst, inseneriloominguni välja. Tuletagem meelde 30 000 aasta taguseid Altamira koopajooniseid või meie esiisade Valge mere ja Norra kaljujooniseid, kirjutab mehaanikainsener ja koolitaja Tiit Tiidemann ajakirjas Inseneeria.

Ka lihtne hajameelne kriipseldamine (ingl k – doodle), näiteks loengut kuulates või koosolekul, õpimaterjali omandades, on inimesele omane. See pidavat suurendama vastuvõtuvõimet kolmandiku võrra, sest aktiveeruvad nii nägemine, kuulmine kui ka käelis-motoorne tegevus. Kritseldamine on aidanud helgemaid päid teadustöös. Näiteks teadur, keda külastasid head ideed öösiti unes, tavatses need kohe seinatapeedile käsikaudu märksõnadena üles tähendada, et mitte unustada. Järgmisel päeval siis dešifreeris ja mõtles edasi, ja kustutas tapeedi puhtamaks.
Võib juhtuda, et ajaleheservale kritseldustest, skitseerimisest ja ülestähendustest ei mäletata õige varsti kõike. Ei mäletata isegi, kuhu sai märge kirjutatud. Kritselduste ja eskiiside süsteemne jäädvustamine on oluline, ja selleks on leitud taas, et parim vahend on märkmik paberkandjal. Elektroonilisel vahendil, näiteks tahvelarvutil või nutitelefonil, nõuab idee fikseerimine ikkagi pisukest tehnilist pingutust. Pliiatsiga paberile on loomulikum.

Terve buss joonestati originaalsuuruses üles

Ka arvutil joonestamise eel mõtleb konstruktor paberil, fantaseerib käelise tegevusena, varieerib lahendusi, visualiseerib, toetades nii mõttetööd. Konstruktsiooni vabakäeline läbimõtlemine paberil jätab jäljed, mille juurde saab tagasi tulla, kuni selgineb tõde – parim lahendus. See aitab mõtteid koondada. Rootsi professor Stig Ottoson on seda uurinud ja propageerib konstruktoritele CAD/CAM jms kõrval olulisi lühendeid nagu PAD (Pencil Aided Design) ja MAD (Model Aided Design). Viimane on naturaalsete mudelite tegemine arvutil.

Mõnikord on otstarbekas 1:1 mõõtkavas konstruktsiooni pliiatsiga läbijoonestamine, et suurust otseselt tunnetada. Suurel lehel või suurel tahvlil. Arvuti ekraanil võib suuruse ja proportsioonidega eksida. Äärmusliku näitena – Tartu Autoremonditehases joonestati omal ajal buss plastiga kaetud lauaplaatide reale naturaalsuuruses – pool bussi pealtvaates ja samas teise värviga pikilõikes. Nüüd sai kohe silmaga kontrollida, kuidas komponendid paigutuvad, kas jalgadele on ruumi piisavalt jne. Ning võtta ka kerepleki elementide šabloone. Nad olid omal alal edukad.

Pabermärkmik (vademeekum) endiselt hea abimees

Lisaks projekteerijaile soovitatakse pabermärkmikku igale mõtlevale inimesele. Tulles heale mõttele, arvab inimene, et ta ei unusta, kuid kaotab idee üsna varsti. Märkmikul on lisaks ideevälgatuste salvestamisele veel järgmisi plusse.

See annab võimaluse vältida ideede kohest hindamist. Me kipume nt ajurünnakul ideid üheaegselt otsima ja hindama ning oleme seetõttu liiga kriitilised. Kui aga paned ideevälgatuse kirja, saad hiljem mõelda, mis see siis oli.

Pabermärkmikku saad kritseldada nii pilte kui näiteks erinevaid ideid ühendavaid noolekesi, ruute, skeeme jt. See korrastab mõtlemist, toetamaks õppimist, probleemilahendust ja loovust.
Strateegiline kritseldamine kui lihtsaim visuaalne keel aitab klaarida ja kommunikeerida kontsepte, tõlkida see seejärel sõnadesse ja teksti.

Nii uskumatu, kui see ei tundu, teeb idee kirjapanemine ruumi uutele ideedele – sa ei ketra enam esimest ideed edasi, kuna tead alateadlikult, et see on nüüd turvalises kohas salvestatud.
Suurärimees Aristoteles Onassis propageeris Forbes’is: “Kanna alati kaasas märkmikku, kuhu kanna sisse iga idee, mis pähe tuleb. Kui kohtad midagi uut, kirjuta üles kõik, mis selle kohta käib. Kui kuuled midagi huvitavat – kirjuta üles. Kirjutades sa aktiveerid mõtlemist. Kui ei kirjuta – ununeb. See on miljonidollariline õppetund, mida ärikoolis ei õpeta!”

Kritseldada saab ka arvutiprogrammi abiga

Lõpuks on kritseldamiseks olemas ka mõnus arvutiprogramm LoveSketch [1], kus kumerat pliiatsijoont (näiteks autokülje visandamiseks) saab automaatselt kujutada sümmeetriliselt teiseks küljeks ja tekib 3D-skits (sele 1). Kujutist saab seejärel ruumis keerata, vaadata igast küljest, täiendada, suurendada, vähendada – nagu 3D-programmides ikka.

Vahva on, et jooneosi saab kustutada sama ekraanipliiatsiga lihtviisil maha “kriipsutades” ja eraldi “kummi” polegi vaja kätte võtta. Selle käepärase visandamisvahendi pakub välja tuntud loovust, disaini ja konstrueerimist edendav Belgia firma Creax, kes töötab suuresti Loova Probleemilahenduse Teooria TRIZi põhiselt. Kui vaadata selle firma esitatud teravmeelseid tootearendusi (www.moreinspiration.com), võib saada inspiratsiooni pea iga eluvaldkonna lahenduste kohta. Samas on viited sobivatele võtetele ja lähedastele ideedele samade võtete alusel. Neid lahendusideid on sadu.

Siinjuures soovitaks TRIZi võtteid loometööks vaadata esmalt eestikeelseist raamatuist [2, 3] ja seejärel muidugi ka sajakonnast teiste keelte põhistest kirjutistest. Internetis leiab need ikka märksõnade TRIZ , TIPS (Theory of Inventive Problem Solving) või USIT (Unified Structured Inventive Thinking) all. Ei tohi lasta end häirida TRIZi mitmekülgsusest ja näilisest keerukusest. TRIZ levib maailmas, sest on kahtlemata suure võimsusega probleemilahendaja. Katsume edaspidi ka neid ideid valgustada. Aga – pliiats kätte ja skitseerima, kriipseldama, julgelt ja loovalt!

Kirjandust:
1. http://www.moreinspiration.com/article/3744-i-love-sketch
2. Anatol Hin jt. Loov probleemilahendus TRIZ. Kirjastus Külim, Tallinn 2010, -56 lk.
3. Tiit Tiidemann. 36 mõtlemisvõtet loovas probleemilahenduses TRIZ. Kirjastus Külim, Tallinn 2010, -96 lk.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!