Kuidas vormelitsirkus kasumeid jaotab
Kasum, mida F1 MM-sari teenib, on päris pirakas. Avalike maksuandmete põhjal on teada, et 2010. aastal tootis F1-sari veidi enam kui miljard dollarit kasumit, vahendab ajakirja Tehnikamaailm märtsinumber.
2011. aasta kohta andmed veel puuduvad, aga et mullu kasvasid nii teleõiguste kui ka etappide korraldamise õiguste müügist saadavad tulud, võib arvata, et ka kasum kasvas umbes 100 miljoni dollari võrra. Ja kogu see raha laekub esmalt F1 kommertsõiguste omaniku, investeerimisfirma CVC Capital Partners arvele.
Aga kogu saak CVCle ei jää, sest juba ammustest aegadest reguleerib FIA, F1-tiimide ja kommertsõiguste omanike vahelisi suhteid vastav leping, ehk siis Concorde Agreement. Ja vastavalt selle lepingu viimasele redaktsioonile kuulub enam kui 60% jaotamisele F1-võistkondade vahel.
Mullu kujunes selleks summaks umbes 700 miljonit dollarit. Nii et F1-tiimid ei pea sugugi ainult sponsorrahadest elatuma, kuna päris paks patakas laekub ka nimetatud kohast.
Huvitav on aga see, kuidas seda 700 miljonit dollarit jaotatakse. See ei jagune sugugi võrdselt, vaid osaliselt vastavalt tulemustele ja osaliselt hoopis vastavalt sellele, kuivõrd tähtis on mõni võistkond kogu F1-sarja mainele.
Kui arvate, et Red Bulli tiim, kes tegi mullu sarjas praktiliselt puhta töö, võites nii tiimide kui individuaalses arvestuses, haukas kasumist kõige suurema suutäie, siis eksite rängalt. Hoopis tiimide arvestuses alles kolmandale kohale platseerunud Ferrari oli see tiim, kellele kuulus suurim osa rahast!
Miks siis nii? Lihtsalt sel põhjusel, et nii on kõik osalevad tiimid omavahel kokku leppinud. Nimelt enne, kui hakatakse üldse seda 700 miljonit jagama, saab Ferrari sellest 2,5% ehk siis 17,5 miljonit.
Taolise boonuse põhjuseks on Ferrari ajalooline tähtsus ja väärtus kogu GP-tsirkuse jaoks ning teised tiimid on sellega nõustunud.
Aga ka pärast selle summa maha arvestamist ei jagata ülejäänut võrdselt. Esmalt saavad need tiimid, kel ajaloost ette näidata MM-tiitleid (vastavalt tiitlite arvule), selle osa, mida nimetatakse B-kategooria rahaks ehk ajalooliseks boonuseks.
Nendeks võistkondadeks on Ferrari, Williams, Red Bull, Renault, McLaren ja Mercedes. Näiteks Ferrari osaks kujuneb 16,5 miljonit, aga Red Bullile vaid 3,2 miljonit. Nagu näete, pole Ferraril vaja rajale sõitagi, kui juba 34 miljonit on taskus!
Kui need Ferrari ja ajaloolised boonused on maha arvestatud, jagatakse ülejäänud summa kaheks.
Esimene pool, hinnanguliselt 310 miljonit dollarit, jagatakse võrdselt 10 parima tiimi vahel, ehk siis igaüks saab 31 miljonit dollarit. Teine pool jagatakse 10 parima tiimi vahel vastavalt nende kohale tiimide arvestuses ja seda järgmiselt: 1. koht – 19%, 2. koht – 16% ja edasi 13, 11, 10, 9, 7, 6, 5 ja 4%.
Asi läks nüüd suhteliselt keeruliseks, aga püüame need summad nüüd kokku lüüa. Ferrari teenis siis kõigepealt "isiklikku" ja ajaloolist boonust kokku 34 miljonit, lisaks 10 parima hulka kuulumise eest 31 miljonit ja veel 13% ehk 40,3 miljonit vastavalt tulemustele, mis kokku teeb 105,3 miljonit dollarit.
Kaks aastat järjest võidukas olnud Red Bull aga teenis eelmise hooaja eest kommertsõiguste eest saadavast rahast 3,2+31+58,9 ehk siis kokku 93,1 miljonit dollarit.
Avalikult on Red Bulli suured bossid küll öelnud, et nad on igati nõus Ferrari ajaloolisest väärtusest tingitud kõrgemast tasust, kuid eks salaja närib võidukat tiimi ikkagi see, et keegi teine neist rohkem teenib. Pealegi on ju Red Bull kahe viimase aasta jooksul võitnud kokku 21 etappi Ferrari 6 vastu. Sama kalkulatsiooni kohaselt on tiimide arvestuses mullu teise koha saavutanud McLareni osa umbes 84 miljonit dollarit.
Kõigest sellest selgub põhjus, miks igale võistkonnale on ülioluline koht tiimide arvestuses – just selle põhjal jagatakse raha. Ja see raha pole sugugi väike. Isegi suurtel tiimidel moodustab see osa umbes 25–35% eelarvest.
Näiteks Force India võistkond, kes 2010. aastal saavutas 7. koha ja 2011. aastal 6. koha, teenis tänu ühe võrra paremale kohale 6,8 miljoni dollarit rohkem. Samas aga Williams, kes kukkus 2010. aasta kuuendalt kohalt mullu üheksandaks, kaotas seetõttu 12,4 miljonit dollarit.
Mis saab aga nendest võistkondadest, kes ei pääse 10 hulka? Kuna 2010. aastal lisandusid kolm uut tiimi (Lotus, Virgin ja HRT), siis need said tol aastal uutele tiimidele ettenähtud 10 miljonit dollarit. Mullu, kui Lotus ehk siis uue nimega Caterham platseerus 10. kohale, kasvas tiimi teenistus 43,4 miljoni dollarini. Aga Virgin ja HRT pidid eelmise aasta eest ikka leppima kumbki vaid nende 10 miljoniga.
Kuid lõpuks pole see ainus kasu, mida F1-tiimid CVC Capital Partnersi käest välja pressivad. Lisaks makstakse kommertsõiguste rahade eest kinni osaliselt ka tiimide transpordi- ja reisikulud.
Jälgi Forte autouudiseid ka Twitteris!
