Leiti vanimad teadaolevad dinosaurusepesad
Paleontoloogid leidsid kümme eraldi pesa, igaühes kuni 34 muna pikkusega kuus kuni seitse sentimeetrit, vahendab BBC.
Kivistised pärinevad pikakaelaliste sauropoodide nagu Diplodocus eellasliigilt Massospondylus.
Leid annab mõista, et Massospondylus’ed külastasid pesapaika korduvalt, munedes mune rühmiti; tegemist on varaseima teadaoleva näitega nn kolooniapõhisest pesitsusest (ingl colonial nesting).
190 miljoni aasta vanuse leiu hulgas on ka mõned dinosauruseloodete luustikud. Paleontoloogilist avastust kirjeldab ajakirja Proceedings of the National Academy of Sciences viimatine number.
Pesad leiti 25 meetri pikkuselt kaljuselt alalt Golden Gate Highlands’i rahvuspargis Lõuna-Aafrikas.
Uurijad annavad mõista, et kaljupinnas võib leiduda veel palju pesapaiku, mis paljastuvad sedamööda, kuidas kivimite looduslik erosioon jätkub. Ometi laiendab juba praegunegi leid suurel määral meie teadmisi varaseimate dinosauruste elust-olust.
„Ehkki dinosauruste kivistisi on leitud ohtralt, on meil väga vähe fossiilset teavet nende reproduktiivse bioloogia kohta, eriti selles osas, mis puudutab kõige ürgsemaid hiidsisalikke,” kommenteeris Kanada Ontario kuningliku muuseumi selgroogsete paleontoloogia osakonna kuraator David Evans.
„See hämmastav hulk 190 miljoni aasta vanuseid pesi võimaldab heita esimese põhjaliku pilgu dinosauruste paljunemise üksikasjadele nende evolutsioonilise ajaloo algusjärgus, dokumenteerides iidseid pesitsusstrateegiaid, mille kohta seni leidus vaid selliseid andmeid, mis olid saadud palju hilisemate dinosaurusekivististe uurimisest.”
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!