Meeste sugukihu sünnitab suurema osa maailma konfliktidest

Meeste seksuaalsed pürgimused on süüdi suuremas osas maailma konfliktidest, väljendugu need siis jalgpallihuligaansuse või maailmasõdadena, väidavad teadlased.

Psühholoogiliste tõendite ülevaateuuring järeldab, et evolutsioon on meessoo vorminud rühma mittekuuluvate võõraste suhtes agressiivseks. Taoline kalduvus on ilmnenud loodusliku valiku korras partnerite pärast konkureerimise tulemusena, vahendab The Independent.

Väidetavalt on naistel samal ajal arenenud suutlikkus lahendada konflikte rahumeelselt. Looduslik valik on nad järglaste parema kaitsmise huvides programmeerinud suhtuma liigikaaslastesse hoolivalt ja sõbralikult.

Mehe sugutungi ja konflikti seose kohta leiab rohkelt ajaloolisi näiteid. Uuringud näitavad, et Mongoli sõjapealikul Tšingis-khaanil (1162-1227), kes oli tuntud oma suure sugukihu poolest, on tänapäeval ligi 16 miljonit meessoost järeltulijat.

Ka viikingid jätsid endast Šotimaale ja Islandile maha tugeva geneetilise jälje, sest röövretkedel käinud salgad pruukisid kohalikke naisi sõjasaagina.

Uurimuse tulemused ilmusid ajakirjas Philosophical Transactions of the Royal Society.