Ema hoolitsus aitab hilisemas elus uimastisõltuvust vältida
Rotiema hoolitsev suhtumine poegadesse varajases lapsepõlves mõjutab poegade ajude immuunreaktsioone, muutes püsivalt geneetilist aktiivsust, kinnitab uurimust juhatanud Duke'i ülikooli psühholoogia ja neuroloogia aseprofessor Staci Bilbo, vahendab MedicalXpress.
Puutekontakti-küllane emadus pani aju tootma ohtralt immuunsüsteemi-molekuli tähistusega interleukiin-10, mis tagas rotipoegadele parema vastupanuvõime morfiinidoosi manustamise kiusatuse suhtes palju hilisemas eas.
Tegemist on esimese uurimusega, mis näitab, kuidas morfiin põhjustab aju premeerimiskeskuste alles hiljuti uimastisõltuvusega seostatud närvitugikoe-rakkudes molekulaarse reaktsiooni. "Meie algne eesmärk oli uurida, milline see reaktsioon välja näeb," selgitas dr Bilbo.
Et panna osa rotipoegi tootma rohkem interleukiin-10 molekule, rakendasid uurijad äraproovitud tehnikat, mida nimetatakse käitlemise paradigmaks (ing.k handling paradigm), mis seisneb väga noorte rotipoegade eemaldamises ema puurist 15 minutiks ja seejärel nende tagasipaigutamises.
"Kohe, kui pojad on tagastatud, hakkab ema neid agaralt kontrollima," poegi sugedes ja puhastades, osutas Bilbo. Kontrollrühmana kasutati rotipoegi, keda polnud kunagi emast lahutatud. Mõnedel neist olid hoolitsevamad emad kui teistel — varieeruvus, mis on igati loomulik.
Seejärel tehti katseloomadega katse, mida nimetatakse kohaeelistuskambriks (ing.k place preference chamber). See toimub kahetoalises puuris, kuhu ühelt poolt sisenevale rotile antakse doos morfiini, teiselt poolt sisenejale aga füsioloogilist lahust.
Järgmise nelja nädala jooksul paigutati rotte kahetoalisse kambrisse kolm korda nädalas viie minuti vältel, kuid uut morfiinidoosi neile enam ei antudki. Esmalt eelistasid kõik rotid puuripoolt, kust olid morfiini saanud, kuid ajapikku käideldud rottide eelistus taandus, mis andis mõista, et nende uimastinälg oli kadunud, ütles dr Bilbo.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!