Millal võidetakse AIDS ja HIV? Kolm kümnendit koordineeritud pingutusi
Täna, 1. detsembril aset leidva ülemaailmse AIDSi-päeva puhul valminud kokkuvõtet vahendab The Daily Telegraph.
Kust AIDS tuli?
Enamus teadlasi usub, et HIV on Aafrika ahvidel esineva palju iidsema retroviiruse värskem inimspetsiifiline mutatsioon ning et see „hüppas“ esikloomadelt inimestele küttimise või ahviliha söömise tõttu. Kõige tõenäolisemalt sattus viirus inimorganismi lahtise haava või hammustuse kaudu.
20. sajandi algusest pärinevad koeproovid annavad mõista, et HIV oli inimeste seas levinud juba 1908. aastal; samuti näitavad HIV-nakkust 1950ndatel aastatel aafriklastelt kogutud biopsiad.
Atlandi ookeani võis viirus ületada Haiti saare kaudu, kuhu nakkus sattus tõenäoliselt 1960ndatel aastatel Kesk-Aafrikas töötanud inimeste kaudu.
Imerohud ja kättesaamatu vaktsiin
"Kõik mu patsiendid perioodist enne 1994. aastat on nüüdseks surnud," nentis ÜRO ühendatud HIVi/AIDSi-programmi UNAIDS endine juhataja professor Peter Piot.
AIDS esimese kümnendi karm tegelikkus oligi selline; ainus küsimus oli toona, kui kaua organism vastu peab, enne kui haigusest johtuvatesse ohtratesse haavandite, kasvajate ja sekundaarsete nakkuste käes kuhtub. Ning ainus viis ohtu vältida oli kondoomi pruukimine — või suguelust loobumine.
Siis, 1987. aastal saabus nn retroviirusevastaste ravimite revolutsioon (ing.k antiretroviral revolution) — välja töötati ühend AZT, mis blokeerib organismi immuunsüsteemi-rakkude vastaseid HI-viiruse rünnakuid. Tänapäeval määratakse HIV-positiivsetele patsientidele kolme ravimit hõlmav kuur, mis pärsib viiruse muteerumist ja selle vastupanuvõimet. Paraku kaasnevad ravimitega sageli ebameeldivad kõrvalnähud nagu kehvveresus, südamehaigused ja luude nõrgenemine.
HI-viirus jääb organismi püsima ning vastavaid ravimeid tuleb võtta igapäevaselt kogu elu vältel. "Põhimõtteliselt on nakatunute eeldatav eluiga praegu sama kui mittenakatunutel," sedastas prof Piot.
1996. aastal oli ravimite aastase varu maksumus 14 000 USA dollarit. Nüüdseks on hind kukkunud vähem kui sajale dollarile aastas; nii on retroviirusevastased ravimid jõudnud miljonite abivajajateni arengumaades (ehkki miljonid on siiski endiselt sunnitud ravimiteta hakkama saama).
Samuti on teada, et retroviirusevastaste ravimite pruukimine profülaktika korras võib kahandada nakatumisriski ning ravimite andmine patsientidele otsekohe pärast esimest positiivset tulemust näitavat vereproovi, ootamata ära sümptomite avaldumist, võib nakatuvust märkimisväärsel määral pärssida.
Lisaks on avastatud, et retroviirusevastaste ravimite ja nevirapiini kuuri läbitegemise raseduse lõpu poole võib takistada viiruse ülekandumist emalt lapsele; mikroobe hävitava toimega tupekreemid võivad naistel aidata end täiendavalt kaitsta.
Täna saavad vaestes riikides retroviirusevastaseid ravimeid seitse miljonit inimest ning nakatumise määrad on langusteel. Halb uudis on aga, et tõhusat vaktsiini pole seni välja töötada õnnestunud.
1984. aastal kuulutas USA riiklik tervishoiuinstituut NIH, et vaktsiin valmib kahe aasta jooksul. Täna võib öelda, et päev, mil inimesi hakatakse tõhusalt HI-viiruse vastu kaitsepookima, on tõenäoliselt rohkem kui kümne aasta kaugusel tulevikus.
Miks AIDS on Aafrikas teistsugune?
Euroopas, Põhja-Ameerikas ja suures osas Aasiast mõjutab AIDS eelkõige homoseksuaalseid mehi, nakkuse vereülekandega saanuid ning uimastite süstijaid. Aafrikas ründab viirus aga ühtviisi nii heteroid kui geisid, nii mehi kui naisi, kusjuures põhjuseid, miks see nii on, ei mõisteta siiamaani täielikult. "Oli aeg, mil me tõesti arvasime, et Aafrikas on meil tegemist erineva viirusega, ent nii see siiski pole," rääkis prof Piot.
Puuduvad tõendid, et aafriklastel on elu jooksul rohkem seksipartnereid kui eurooplastel (tegelikult on vähem), küll aga on neil sagedamini korraga mitu partnerit — tendents on valdav eelkõige vanematest meestest ja noorematest neidudest paaride puhul.
18. eluaastaks on Lõuna-Aafrikas nakatunud 20% tüdrukutest, ent ainult viis protsenti poistest. Valdavalt islamiusulistes Põhja- ja Kirde-Aafrika piirkondades on mustrid teistsugused. Mitmenaisepidamine on endiselt normiks, kuid see on formaliseeritud fikseeritud hulga stabiilsete partnerlustega ning vanusevahed on väiksemad. Lisaks on islamiusulised mehed ka ümber lõigatud, ning ümberlõikamine kujutab endast üht tõhusamat viisi HIVi meestele kandumise vältimiseks.
Paljud aafriklased põevad haiguseid, mida põhjustavad ravimata jäänud suguelundite haavandid ja veritsemine, mis suurendab vastassoo esindajate nakatumise tõenäosust.
Aafrika epideemia jäi niivõrd pikaks ajaks tähelepanu eelkõige seetõttu, et tõbi, millesse suremine võib võtta aastaid ja millel on nii palju pealtnäha juhuslikke sümptomeid, lihtsalt ei paista mandrit laastavate haiguste ja alatoitluse "taustamüra" seast välja.
Siiski pole tulevik enam sama tume kui varem. Nakatumise määrad taanduvad ja tervishoiu tase on paranenud, rahvatervishoiu-meetmed ja terviseharidus on kujunenud normiks (kondoomide kasutamine ja suguelutavad on muutumas) ning retroviirusevastased ravimid levivad üha laiemalt.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!