Piraattarkvara kasutamine annab vabad käed küberkurjategijatele
„Internetist alla laetud ja ebaseaduslikult ostetud piraattarkvaraga võib küberkurjategija saada ligipääsu kõigile arvutis olevatele andmetele – paroolidele, pangakontole ja e-kirjadele,“ rääkis Kaido Uduste, vandeadvokaat ja BSA (Business Software Alliance) esindaja Eestis.
„Venemaal läbi viidud uuring näitab, et praktiliselt kõik ebaseaduslikest kanalitest hangitud programmid on mingil määral ümber kodeeritud – sisuliselt teeb inimene sellega ise häkkeritele oma esiukse lahti,“ lisas Uduste.
„Füüsilisel kujul võltsitud tarkvara pole Eestis eriti levinud, aga sellevõrra rohkem laetakse piraattarkvara alla internetist. Kui inimene on siiski ostnud programmi, mille puhul on kahtlus, et tegu on piraatkaubaga, tuleks kindlasti pöörduda politsei poole,“ rääkis Lõuna prefektuuri majanduskuritegude talituse vanemkomissar Raivo Tamme. „Eestis puudub statistika selle kohta, kui palju ebaseaduslikku tarkvara alla laetakse. Tõenäoliselt on pahavaraga nakatatud piraattarkvara protsent Eestis sarnane Venemaal läbiviidud uuringu omale,“ lisas Tamme.
Analüüsi viisid läbi Group-IB eksperdid, et teha kindlaks kui suur osa võltsitud operatsioonisüsteemide koopiatest on mittetoimivad või sisaldavad tarbija jaoks soovimatuid ohtusid. Uuringu käigus tõmmati internetikeskkondadest alla ja osteti turult Windowsi operatsioonisüsteemi piraatkoopiad. Tooteid uuriti, et teha kindlaks, kas need sisaldavad pahavara või muutusi tootekoodis. Ilmnes, et 29% torrentina alla laaditud tarkvarast ei toiminud üldse.
Samuti sisaldas 4% BitTorrent võrkude kaudu tõmmatud tarkvarast programme, mis on ette nähtud paroolide ja muude isikuandmete varastamiseks. Turul levivatest tarkvarakoopiatest leiti selliseid programme märkimisväärselt enam: andmeid kopeerivat tarkvara leidus 12,5% toodetest.
Uuring hõlmas kolme Microsofti enamlevinud operatsioonisüsteemi: Microsoft Windows XP, Vista ja Windows 7. Kokku analüüsiti 175 eri allikatest pärit võltsitud koopiat. Kahjustavate programmide avastamiseks kasutati mitmeid erinevaid viirusetõrje vahendeid.
Septembris avaldatud Eurobaromeetri uuringu kohaselt on iga viies eestlane ostnud enda teada originaaltarkvara, mis hiljem on osutunud võltsingust. Uuringu järgi ei tea 58 protsenti eestlastest, et Euroopa Liidus on kehtestatud ühine seadusandlus piraatlusvastaseks võitluseks.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!