Vankumatult püsinud eeldus, et füüsikaseadused on püsivad, võib kõikuma hakata
Uurimusest selgus, et üks neljast teadaolevast elementaarsest loodusjõust, elektromagnetism, mida väljendab peenstruktuuri konstant ja mida tähistatakse sümboliga „α“ (alfa), paistab universumi lõikes varieeruvat, vahendab PhysOrg.com.
Esmakordselt hakati α mittekonstantsust kahtlustama kümnendi eest, kui professorid John Webb ja Victor Flambaum koos kolleegidega UNSW-st ja mujalt analüüsisid Hawaiil Kecki observatooriumis tehtud vaatlused. Vaatlused piirdusid ühe suhteliselt suure piirkonnaga taevalaotusest.
Nüüd on Webb ja kolleegid (dr Julian King, doktorand Matthew Bainbridge ja prof Victor Flambaum UNSW-st; dr Michael Murphy Swinburne’i tehnoloogiaülikoolist ja prof Bob Carswell Canbridge’i ülikoolist) kahekordistanud vaatluste hulka ning sooritanud α mõõtmisi umbes kolmesajas Maast väga kaugel paiknevas täheparves ja palju suurema taevapiirkonna ulatuses. Uued vaatlused saadi Tšiilis tegutseva Euroopa lõunaobservatooriumi ESO väga suure teleskoobiga VLT.
„Tulemused hämmeldasid meid,“ märkis prof Webb. „Meie asukoha suhtes ühes suunas muutub α vähehaaval nõrgemaks, vastassuunas aga tugevneb vaikselt.“
„Kui avastus peaks kinnitust leidma, on sellel sügavad järelmid meie arusaamale ruumist ja ajast; samuti rikub see üht fundamentaalsetest põhimõtetest, millel seisab Einsteini üldrelatiivsusteooria,“ lisas dr King.
„Mõned kaasaegsetest „kõige teooriatest“, mis kõiki teadaolevaid elementaarjõudusid lõimida püüavad, isegi eeldavad taoliseid rikkumisi,“ osutas prof Flambaum. „α sujuv, ühtlane muutumine võib samuti anda mõista, et universum on palju suurem kui meie vaadeldav osa sellest — võimalik, et koguni lõputu.“
„Veel üks praegu populaarne idee on, et eksisteerib terve hulk universumeid, millest igaühes kehtib erinev komplekt füüsikaseaduseid,“ rääkis dr Murphy. „Loodusseaduste väiksemgi varieeruvus tähendab, et neid ei „raiutud kivisse“ meie universumi tekkimise hetkel. Meid ümbritsevad füüsikaseadused võivad sõltuda meie „aegruumi-aadressist“ — sellest, kus ja millal me universumis elama oleme sattunud.“
Prof Webb ütles, et uued vaatlustulemused pakuvad ka täiesti loomulikku vastust küsimusele, mis on teadlaseid juba aastakümneid painanud: miks paistavad füüsikaseadused olevat niivõrd täpselt häälestatud elu teket ja püsimajäämist soodustama?
„Vastuseks võib olla, et tingimused universumi muudes piirkondades pole meile tuttavale elule sama soodsad, ning et füüsikaseadused, mida meie oma universumi-piirkonnas mõõdame, pole muud kui „lokaalsed sisekorraeeskirjad“, millisel juhul pole eriti üllatav just siit elu leida,“ rääkis ta.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!