Depressioon ühendab ajus lahti viha-tundmise ahela
Teadlased, kelle uurimus ilmus täna ajakirjas Molecular Psychiatry, tomografeerisid 39 depressiooni põdeva inimese (23 naise ja 16 mehe) ning 37 mittedepressiivse kontrollrühmalise (14 naise ja 23 mehe) ajutegevust; läbi viidud fMRI-uuringud tõstsid esile märkimisväärseid erinevusi kahe katsealuste rühma vahel. Kõige ulatuslikum erinevus depressioonidiagnoosiga patsientidel ilmnes aju „viha-ahela“ — kõrgemat eeskääru (ingl superior frontal gyrus), saaresagarat (ingl insula) ja koorikut (ingl putamen) ühendava signaaliringi — neuronite vahelistes ühendustes. Muid tähelepanuväärseid muudatusi täheldati ahelates, mille töö seondub riskide ja tegevusele reageerimise, premeerimise ja emotsioonide ning tähelepanu ja mälutöötlusega, vahendab MedicalXpress.com.
Esmakordselt tuvastas viha-ahela olemasolu veenvalt 2008. aastal University College Londoni professor Semir Zeki, kes leidis, et eelloetletud ajupiirkondi ühendav närviahel aktiveerub, kui näidata katsealustele pilte inimestest, keda nad vihkavad.
Warwicki ülikooli eestvedamisel läbi viidud värske uuring näitas, et märkimisväärselt suurel hulgal depressiooni põdevatel, fMRI-tomograafiga uuritud katsealustel olid selle ahela vahelised ühendused häiritud.
„Tulemused on selged, ent võivad esmapilgul paista segadusttekitavad, kuna me teame, et depressiooni iseloomustab sageli äärmuslik põlgustunne iseenese suhtes,“ kommenteeris Warwicki informaatikakateedri professor Jiangfeng Feng. „Samuti puuduvad ilmsed märgid sellest, nagu kalduksid depressiivsed inimesed teisi vähem vihkama.“
Üks võimalus on prof Fengi hinnangul, et tolle viha-ahela lahtiühendamine seondub kahanenud suutlikkusega kontrollida iseenda või teiste suhtes viha tekitavaid ühiskondlikke ja muid olukordasid ja neist olukordadest õppust võtta. „See võib omakorda kaasa tuua suutmatuse vihatunnete ohjamisega normaalsel moel hakkama saada, võimendades seega nii kontrollimatut enesepõlastust kui soovi vältida ühiskondlikku suhtlust,“ selgitas professor. „Võimalik, et selle näol on tegu neuroloogilise märguandega, mis ütleb, et iseenda vihkamisest normaalsem on vahetevahel vihata teisi.“
