Politsei- ja piirivalveameti (PPA) lennusalga kopteriparki kuulub kolm kopterit, millest kaks on hoolduses (üks Eestis kuuajalisel, teine aga Belgias mitmekuusel), üks töökorras. Viimasel tõrgub vaid vints, kahandades pinnaltpäästmise võimekust. Ent kui need kaks Agusta-Westland-139 tüüpi kopterit ka hooldustest välja saavad, ei saa nendega ikkagi lennata. Sest Brasiilias hiljuti juhtunud õnnetuse tõttu tuleb neil vahetada välja sabalabad, mida valmistajatehas ei suuda aga sugugi operatiivselt toota. Sama probleem on tegelikult kogu varuosandusega, sest juppe tuleb sageli üsna kaua oodata. Hea lahendus oleks 800 000 eurot maksev kohapealne varuosade ladu, millised on levinud ka meie naabritel. Allan Oksmann selgitab videos, milles asi. Sabalabadest räägib aga Alenksander Laamus, kes on lennusalgas lennutehnilise eskadrilli ülema ülesannetes.


Lennusalga kolmas kopter saab veel umbes sada tundi lennata, kuni peab ka kuuajalisse hooldusse minema. Hooldatakse koptereid siin samas Eestis koha peal, ent kui Agusta-Westlandidele pole selleks ajaks uusi sabalabasid saabunud, tuleb kopterilendude osas naabrite abile lootma jääda. Pidevat ümbermängimist ja planeerimist on lennunduses küllaga ja üks on eriti selge: kõik see on väga kallis, ent kriitilistel hetkedel on kopter sageli ainus päästerõngas. Hea on see, et tegelikult on ka hoolduses ja remondis seisvate kopterite argipäevdel ikkagi viimasel aastal olnud väljalendamise valmidus 95 % ehk vaid 20 päeval aastas pole olnud ühtegi kopterit võtta. Kavades on varuosalaole lisaks ka üks päris uus kopter hankida, mida Kuressaares valmivas baasis hoidma hakata saaks.

“Tähtis on mõista, et kui hoolduseid planeerime kopteritele selliselt, et oleks pidevalt tagatud päästevõimekus, siis rikkeid ei saa ette planeerida — samuti nagu ei ole võimalik ette näha tootjalt saabuvaid erakorralisi juhendeid lennuaja piiramise kohta. Väikse riigina, mil ka väike lennusalk, oleme kõigile sellistele olukordadele muidugi tundlikumad, kui mõni suurriik, kel võimalik soetada kümneid või sadu koptereid. Autoomanikud võivad siinkohal võrdluseks mõelda näiteks oma neljarattalisele sõbrale — auto korralise hoolduse üritab inimene ju ikka planeerida aega, mis ta liikumisi võimalikult vähe häiriks, samas kui rike või avarii on juba oma olemuselt prognoosimatud. Erinevus sõiduautost on muidugi esmalt see, et kaasaegse kopteri näol on tegemist kordi keerulisema masinavärgiga.”

“Teiseks aga võib autoomanik väiksema rikke korral otsustada, et sõidab sellele vaatamata mõned päevad veel ja teeb kriitiliselt olulised sõidud enne remonti ära. Lennusalga kopteri puhul selliseid kompromisse teha ei saa — lennuvahendit, mida kasutatakse inimeste päästmiseks tohime lendama lubada vaid siis, kui ta on täiesti ideaalses korra,” rääkis Oksmann.

Jälgi Forte autouudiseid ka Twitteris!