TOP 7 suurimat ookeanidega seotud probleemi
1. Ülepüük
Kalu püütakse liiga palju või liiga raiskavalt (näiteks põhja traalimine).
Mida sina saad lahendamiseks ära teha?
- Loobu kala söömisest.
- Ole teadlik tarbija.
- Tea, kust on pärit sinu mereannid, kuidas nad on püütud.
- Vali oma mereannid võimalikult madalal toiduahelas (väikesed kalad, vetikad), kuigi ka see ei ole alati lahendus, kirjutab Bioneer.
Probleem on tingitud suurenenud CO2 kontsentratsioonist atmosfääris, mille tulemusena imendub suurem hulk seda gaasi ka veepinnalt ookeani. Tulemuseks on ookeanide happeliseks muutumine kiirusel, millega ökosüsteem ei saa toime tulla. See omakorda põhjustab paljude liikide väljasuremist. Ohus on näiteks kalad, korallid ja teised organismid, kes ei suuda piisavalt kiiresti ümber kohaneda.
Maailmameredes hulbivad juba suured plastikusaared.
Mida sina saad sina selle probleemi vähendamiseks ära teha?
- Kasuta võimalikult vähe plastikut.
- Kasutatud pakendid saada ümber töötlemisse mitte prügimäele.
- Osale (või korralda) prügi korjamistel, ranna puhastamistel jne.
- Kui käid metsas, siis võta sealt kaasa ka teiste poolt maha jäetud prügi.
Need on tsoonid, kus vaba hapniku tase on väga madal või nullis. Selle tulemuseks on suured piirkonnad, kus sisuliselt elu on lakanud. Üheks põhjustajaks merede üleväetamine (põllumajandus reostus, kanalisatsioon jne).
Liigikoosluse mitmekesisus maal võimaldaks vähendada või elimineerida vajaduse väetiste järgi aitaks seda probleemi vähendada.
Igapäevases elus saame me ise kasutada vähem fosfaatidega pesuvahendeid. Parem on valida fosfaadivabad, biolagunevad jms pesuvahendid.
Haid püütakse kinni, lõigatakse nende uimed ära (supi jaoks) ning seejärel visatakse vigastatud haid tagasi merre surema. Selline toiduahela tipus oleva kiskja hävitamine viib toiduahela tasakaalust välja. Tulemuseks on madalamal astmel oleva kiskja piiramatu paljunemine, mille tagajärjed toiduahela madalamatele lülidele on katastroofilised.
Haid on suurkiskjad, kes saavad järglasi üsna harva ning seega on nende populatsioon väga tundlik ülepüügile.
Selle põhjuseks peetakse kliimamuutuseid. Korallrifid on elupaigaks suurele hulgale väiksematele kaladele, kellest omakorda sõltub nii suuremate kalade kui ka inimeste toitumine.
Elavhõbe tuleb peamiselt kivisöel töötavatest elektrijaamadest. Väikestes kogustes elavhõbedat koguneb toiduahela alumises osas, kuid see kuhjub ning toiduahela tipus olevates liikides on elavhõbeda sisaldus juba hirmuäratavalt suur.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!