Hiinlased avastasid, et lindude esivanem seisis savijalgadel
Archaeopteryx on üks loodusteaduste ajaloo tuntumaid fossiile ning sellel aastal möödus tiivulise sauruse kivistunud luustiku leidmisest ja kirjeldamisest täpselt 150 aastat. Vaid paar aastat varem oli ilmunud evolutsiooniteooriale aluse pannud Charles Darwini teos «Liikide tekkimisest» ning Saksamaalt välja kaevatud luustik sobis sellega imehästi kokku. Sel oli saba nagu roomajatel, kuid sulgedega kaetud tiivad nagu lindudel. Sestsaadik on arheopterüksi kirjeldatud ürglinnuna, parasjagu saurusest linnuks areneva vahevormina, kirjutab Tarkade Klubi.
Viimased aastad on seda seisukohta aga kõigutama asunud, eelkõige tänu sellele, et Hiinast on välja tulnud arvukalt teisi suleliste sauruste fossiile. Nende uurimine on lubanud lindude ja sauruste omavahelist sugulust anatoomiliste tundemärkide järgi täpsemalt paika panna. Üks värskemaid leide ajendaski Hiina paleontolooge ajakirjas Nature väitma, et suur osa senistest arusaamadest lindude põlvnemise kohta pole täpsed.
Muutunud arusaamade põhjuseks oleva kivistise said Xing Xu juhtimisel töötavad Hiina Teaduste Akadeemia teadlased Liaoningi provintsist, mis on olnud paljude sensatsiooniliste sauruseleidude asukohaks. Nad ei kaevanud seda siiski ise välja, vaid ostsid kivististega kaubitsejalt.
Umbes 155 miljoni aasta vanune saurus, kes sai liiginimeks Xiaotingia zhengi, on kanasuurune ega kaalunud ilmselt üle 800 grammi. Tal on pikad ja tugevad esijäsemed, mida võib pidada tiibade eelkäijateks. Jäsemete otsas on küünised ning suus teravad hambad. Ka muud anatoomilised detailid, näiteks iseloomulik harkluu kuju, näitavad, et tegu on kahtlemata Archaeopteryxi lähedase sugulasliigiga.
Ent see ei tähenda sugugi, et uus saurus pääseb kohe lindude sugupuud täiendama. «Xiaotingia zhengi leidmine näitab, et paljud tunnused, mida varem peeti lindudele ainuomasteks, teiste seas pikad ja tugevad esijäsemed, iseloomustavad tegelikkuses suuremat rühma nimetusega Paraves,» kirjutasid teadlased ajakirjas Nature.
Sellesse rühma kuuluvad küll linnud, kuid ka mitu haru saurusi, kes on tänapäevaks välja surnud. Xu ja tema kolleegid väidavadki, et tunnuste statistiline analüüs kolju ning eelkõige istmikuluu ja jalaluude tunnused viitavad sellele, et nii Xiaotingia kui ka Archaeopteryx kuuluvad ühte sellisesse kõrvalharusse nimetusega Deinonychosauria. Sel rühmal on rohkem sarnasusi saurustega, nagu Velociraptor, kui varaste lindudega.
«Arheopterüksi peeti linnuks, sest sel olid suled, mida kellelgi teisel polnud,» selgitab omaaegset eksisammu Ohio ülikooli paleontoloog Lawrence Witmer. «Kuid siis hakati leidma teisi loomi, kellel olid harkluud, kolme sõrmega jäsemed ning suled. Nii õppisime sammhaavel, et arheopterüksi ainulaadsed linnulikud tunnused polnudki nii ainulaadsed.»
«Kuna arheopterüks on nii kaua kandnud kõige algelisema linnu tiitlit, olen oma tulemusi esitades mõnevõrra närvis,» tunnistas Xu.
Noorim saurusefossiil toetab asteroiditeooriat
USAst leitud 45 sentimeetri pikkune saurusesarv annab tuge seisukohale, et sauruste väljasuremise peamine süüdlane oli 65 miljoni aasta eest Maad tabanud asteroid.
Sellega on tugevalt konkureerinud hüpotees, et asteroidi tabamise ajaks olid paljud saurused juba muudel põhjustel järk-järgult välja surnud. Selle kasuks räägib asjaolu, et kolme meetri sügavusel geoloogias hästi näha oleva kihi all, mis märgib asteroiditabamust, on leitud väga vähe sauruste kivistisi. Ameerikast leitud sarv, mis kuulub ilmselt tritseeratopsile või torosaurusele, pärineb aga 13 sentimeetri sügavuselt allpool asteroiditabamuse kihti. Leiu teinud Yale’i ülikooli paleontoloogi Tyler Lysoni sõnul võis sarv mudasesse pinnasesse sattuda isegi vaid aasta enne asteroiditabamust.
«See ütleb meile, et maismaad asustanud dinosaurused olid elus vähemalt kokkupõrke ajani,» märkis Lyson.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!