Maailma pisim elektrimootor ehitati ühestainsast molekulist!

Massachusettsi osariigis Bostoni lähedal tegutseva Tuftsi ülikooli kunstide ja reaalteaduste osakonna keemikud on esimesena maailmas saanud hakkama elektrimootori valmistamisega ühestainsast molekulist — areng, mis võib tulevikus kaasa tuua täiesti uue rühma seadmeid, millel võiks olla ohtralt rakendusi kõikjal arstiteadusest masinaõpetuseni.

Ajakirja Nature Nanotechnology veebinumbris 4. septembril avaldatud uurimustöös teatab Tuftsi ülikooli töörühm, et nende loodud elektrimootori läbimõõt on üks nanomeeter. Arvestades, et mootorite senine väiksusrekord piirdus 200 nanomeetriga, on tegemist läbimurdega. Võrdluseks: inimese juuksekarva läbimõõt on umbes 60 000 nanomeetrit.

Tuftsi keemia abiprofessori ja uurimustöö vanemautori dr E. Charles H. Sykesi osutusel kavatseb töörühm taotleda nanomootori kandmist Guinnessi rekordiraamatusse, vahendab PhysOrg.com.

„Valguse ning keemiliste reaktsioonide jõul töötavate molekulaarmootorite konstrueerimise vallas on tehtud suuri edusamme, ent ehkki varem on esitatud mõned teoreetilised ettepanekud, on see esimene kord, mil elektrijõul töötavaid molekulaarmootoreid on tegelikult demonstreeritud,“ rääkis Sykes. „Meil on õnnestunud näidata, et ühtainsat molekuli on võimalik elektriga varustada ja panna tegema asju, mis pole lihtsalt sihitud.“

Sykesil ja kolleegidel õnnestus molekulaarmootorit elektri abil kontrollida tipptehnoloogilise, madalal temperatuuril töötava skanner-tunnelmikroskoobiga (LT-STM), millesuguseid leidub USA-s umbes sada. LT-STM-tüüpi mikroskoop kasutab molekulide „vaatamiseks“ valguse asemel elektrone.

Töörühm kasutas mikroskoobi metallotsa elektrilaengu toimetamiseks elektrijuhtivale vaskpinnale paigutatud butüülmetüülsulfiidi molekulisse. Tollest väävlisisaldusega molekulist sirutusid iselaadsete harudena eemale kaks süsiniku ja vesiniku aatomit, neli süsinikuaatomit ühel ja neli teisel pool. Süsinikuahelad said ümber väävli-vasesideme vabalt pöörelda.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!