Esimene pihukirves on arvatust 300 000 aastat vanem

Äsja ajakirjas Nature ilmunud artiklis toovad Columbia ülikooli teadlased tõendeid selle kohta, et esimese pihukirve vormis Homo erectus 1,8 miljoni aasta eest Ida-Aafrikas. See on 300 000 aastat varem, kui seni arvatud. Ühtlasi tõstatab artikkel küsimusi, kust need varased inimesed ikkagi pärinesid ja kuidas nad jõudsid tööriistade meisterdamiseni.

Homo erectuse ilmumisest on varasemaid tõendeid kahe miljoni aasta tagant. Nende leviala oli nii Aasias kui Aafrikas, kus nad tegutsesid kuni oma lõpuni 70 000 aasta eest. Mõned teadlased on arvamusel, et Homo erectus arenes välja just Ida-Aafrikas, kust pärinevad ka vanimad leitud kivistised, vahendab ERR Teadus.

1990ndatel aastatel leiti aga sama vanu kivistisi Gruusiast. See pani paljusid teadlasi arvama, et Homo erectusvõis pärineda sama hästi ka Aasiast.

1,8 miljoni aasta eest kasutas Homo erectus tänase Gruusia aladel endiselt lihtsamaid tööriistu. Samas Keeniast Lääne-Turkanast ilmsiks tulnud leiud näitavad, et seal kasutati juba pihukirvest ja teisi selle aja kohta väga uudseid tööriistu. Antropoloogid on nimetanud neid Acheuli kultuuri tööriistadeks. Kui Homo erectus pärines Aafrikast, siis miks ei võtnud ta neid tööriistu endaga Aasiasse kaasa?

2007. aasta suvel läks rühm prantsuse ja USA teadlasi Keeniasse Turkana järve äärde, kust pärinevad varaseimad leiud inimese eellastest. Turkana järve läänekaldalt leidis antropoloog Richard Leakey Turkana poisi – teismelise Homo erectuse, kes elas umbes 1,5 miljoni aasta eest. See on senini kõige paremini säilinud Homo erectus, kes eales leitud.

Loe artiklit edasi SIIT!

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!