Pelgalt DNA põhjal saab kurjategijast elutruu fantoompildi teha!
DNA põhjal juuksevärvi määramise meetod põhineb äsjaavastatud DNA mutatsioonide analüüsil. Erinevad mutatsioonid meie pärilikkuse materjalis määravad muuhulgas ära meie juukse- ja silmade värvi. Teadlased on ühtekokku leidnud 13 mutatsiooni ja nende põhjal suudavad nad 80-protsendilise kindlusega määrata heleda juuksevärvi ja 90-protsendilise kindlusega tumeda ja punase juuksevärvi, kirjutab Imeline Teadus.
Lisaks eeltoodule huvitab uurijaid väga võimalus teha DNA põhjal kindlaks inimese nahavärv ja näokuju. See tehnika võib anda kriminalistidele võimaluse lahendada need juhtumid, kus näiteks puuduvad tunnistajad ja seetõttu ka kurjategija kirjeldused.
DNAd ennast hakati politseiuurimistes kasutama juba läinud sajandi kaheksakümnendatel aastatel. Siis sõltusid kriminalistid kuriteopaigalt leitud verest või juuksekarvadest, millest eraldati tõendusmaterjalina kasutatav DNA. Viimane kümnend on aga olukorda muutnud, sest uus tehnika lubab kasutada imepisikesi DNA koguseid.
Piisab, kui kurjategija kasvõi korraks mõrvarelva või ohvri riideid puudutab. Seda tänu tehnikale, mida kutsutakse polümeraasi ahelreaktsiooniks. See on protsess, kus DNA molekule paljundatakse. Kui DNA jäljest ei piisa profiili loomiseks kohe, võivad kohtuarstid polümeraasi ahelreaktsiooni abil luua suuremad – ja kasutuskõlblikumad – jäljed. Kui protsessi tulemusel paljundatakse valitud DNA piirkondi astmeliselt, siis selle protsessi kordamine suurendab oluliselt paljundatud DNA hulka.
Kirjeldatud tehnikat juba kasutatakse, kuid teadlased ja õigussüsteem veel vaidlevad selle täpsuse üle. Seetõttu uuritakse, kuidas polümeraasi ahelreaktsiooni vigade riski uute kogumismeetoditega minimiseerida. Tulevik näitab, kui väikseid DNA koguseid on võimalik kasutada.
Tehnoloogia poolt kriminalistide kätesse antud uutest kuritegude avastamise võimalustest saad lähemalt lugeda Imelise Teaduse 2011. aasta septembri numbrist. Lugu ilmus kuuel leheküljel.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!