Teadlasi rabas, et sisalik ületab õpivõimelt isegi linde

Troopikas elav sisalikuliik tuleb üllatavalt hästi toime ülesandega saada kätte peidetud toidupala. Eksperimenti, kus loom peab kahe topsi vahel valides leidma selle, kus on ussike, ning õppima sellelt korgi pealt tõmbama, tehakse enamasti lindudega. Kui Duke’i ülikooli bioloog Manuel Leal nägi varblasi katset sooritamas, tekkis tal mõte proovida sama ülesannet ka sisalike peal.

Ta valis anooliste sekka kuuluva ja Puerto Ricol elava troopilise sisaliku liiginimega Anolis evermann’i. Neli sisalikku, kaks isast ja kaks emast, tõestasid, et stereotüüp sisalike piiratud vaimsetest võimetest ei pea paika. Nende edukus oli täiesti ootamatu, tõdes Leal.

Väskes Tarkade Klubis

- Inimesed õpivad nahkhiirteks

- Mida teha põlevkivituhaga?

- Kas kaelkirjakud ujuvad?

- Masinad õpivad inimesi kuulama

- Berliini müüri ehitamine

- Ussike näitab aju saladusi

Sisalikud õppisid kiiresti korki eemaldama, kas siis hammastega tirides või koonuga togides. Märkimisväärne on, et nad said uue oskuse selgeks vähemate katsetega kui linnud. Seejuures saavad linnud katset sooritada kuus korda päevas, vähem söövad sisalikud aga vaid korra päevas, mis tähendab, et nad peavad õppetunde kauem meeles pidama, enne kui neid korrata või uuesti proovida said, kirjutab Tarkade Klubi.

Eksperiment tõestas, et kui sisalik satub olukorda, mida ta seni kogenud ei ole, suudab ta probleemile lahenduse leida ja selle meeles pidada. Nende kognitiivsetest võimetest annab aimu ka asjaolu, et sisalikud olid suutelised ümber õppima: kui harjumuspärane tops ootamatult tühjaks osutus, said kaks katsesisalikku (kellele teadlased andsid nimedeks Platon ja Sokrates) peatselt aru, et mõistlik on nüüd hakata ussikest otsima teise topsi seest. On imetajaliike, kes sellise ümberõppimisega hätta jäävad.

Teadlased avaldasid uurimistöö ajakirjas Biology Letters.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!