Siberist leitud kiviaegne varbaluu viitab muistsete inimeste valimatule suguelule inimlastega
Pääbo juhitud teadlasterühm suutis DNA analüüsi abil esimesena näidata, et muistsed inimesed ja neandertallased sigisid omavahel, kirjutas New Scientist Novaatori vahendusel.
Denisova koopast leitud varbaluu lisab kinnitust seisukohale, et koos varajaste inimeste ja neandertallastega liikus Euraasias samal ajal ringi veel üks suurem inimlaste rühm. Veelgi enam, leid võib isegi tõestada kõigi kolme rühma omavahelist sigimist.
Denisova koopast leiti juba aastatel 2000 ja 2008 kivistunud hammas ja sõrmeluu. Eelmisel aastal näitas Pääbo tehtud DNA analüüs, et mõlemad kuulusid varem tundmatule inimliigile Denisova inimesele. Ka nüüd avastatud varbaluu, mis on äärmiselt haruldane leid, kuulus ilmselt sama inimliigi isendile.
30 000 kuni 50 000 aasta vanuse hamba ja sõrmeluu primitiivne morfoloogia näitab, et Denisova inimeste ja neandertallaste teed läksid lahku umbes 300 000 aastat tagasi. Analüüsi tegemise ajal spekuleeris Pääbo, et nad hakkasid hõivama suurt osa Ida-Aasiast ajal, mil Euroopas ja Lääne-Aasias domineerisid neandertallased. Umbes 40 000 aastat tagasi liikusid selles piirkonnas juba ringi ka inimesed.
Pikemalt loe edasi SIIN.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!