NASA uusim kosmoselaev Juno kohtub 5 aasta pärast Jupiteriga
Oma suurusest hoolimata on Jupiteri minevik hägune. Veidi rohkem kui viis aastat tagasi leidis Galileo missiooni käigus gaasihiiglasele kukutatud sond, et selle atmosfääris leidub mitmeid raskemaid gaase rohkem, kui selle kauguse põhjal Päikesest arvata võiks. Seega võib oletada, et Jupiter tekkis kusagil mujal ning sattus praegusele orbiidile alles hiljem või pommitati seda varjases nooruses tiheda komeedisajuga, vahendavad ERR Teadusuudised.
Tervikpildi kujundamine on võimatu – planeediteadlaste kroonikates laiutab parandamatu auk. Galileo sondil ei õnnestunud koguda piisavalt andmeid Jupiteri hapniku sisalduse kohta, kuna see läbis suhteliselt kuiva, väikese veeauru sisaldusega atmosfääri osa. Neli aastat tagasi Jupiterist möödunud New Horizon ei muutnud pilti hapnikusisalduse määramiseks vajalike instrumentide puudumise tõttu selgemaks. Seega on lõpliku tõe välja selgitamine jäänud Juno, Vana-Rooma mütoloogias peajumala Jupiteri abikaasa nime kandva sondi hooleks.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!