ESET soovitab: olge avalikke WiFi-võrke kasutades ettevaatlikud!
Lisaks käesolevatele nõuannetele, leiate ka ESETi viirustõrjeprogrammist ESET Smart Security 5 kasuliku funktsiooni, mis tuvastab “koduvõrgust väljaspool asuvad internetivõrgud” ning saadab kasutajale alati enne avalikku WiFi-võrku ühendamist vastava teate, pakkudes seeläbi vajalikku kaitset rünnakute vastu. See uusim, juba viienda põlvkonna versioon ESETi esindustootest pakub arvutikasutajaile vajalikku kaitset ning programmi viimast prooviversiooni on võimalik järgmise lingi kaudu tasuta alla laadida. ESET Smart Security 5 on hetkel viimases katsetamisjärgus ning saadaval prooviversioonis, mis ei pruugi sisaldada kõiki neid funktsioone, mida pakub programmi lõplik versioon, mis plaanitakse avaldada käesoleva aasta septembri keskpaigas.
ESETI poolt algatatud ja 2011. aasta aprillis-mais InSites Consultingu poolt läbi viidud ning United Consultantsi konsultantide poolt analüüsitud ülemaailmse haardega uuringu Online Security Brand Tracker andmetel kasutavad pea-aegu pooled maailma internetikasutajatest võrguühenduse loomiseks eelkõige kaasaskantavaid seadmeid, millest populaarseimad on sülearvutid (41%), millele järgnevad minisülearvutid (3%), nutitelefonid (2%) ja viimasena tahvelarvutid (1%).
“Istudes juba sagedaseks peatuspaigaks saanud lennujaamas, haarab internetikasutaja sageli oma sülearvuti ja kirjutab kiiresti mõned olulised e-kirjad ning, oma suureks rõõmuks, avastabki tasuta WiFi-võrgu. Paari kiire liigutusega on ta oma arvuti võrku ühendanud, kirjad teele saatnud ning saab oma reisiplaanidega edasi minna. Ebameeldiva üllatusena tuleb aga tõdeda, et tasuta WiFi eest tuleb siiski teatavat hinda maksta: sisselogimisandmeid ja võrguliiklust võib jälgida mõni häkker ning saadud info pärast selle kokku kogumist tõelisele tasuta WiFi-võrgule edastada, varastades seejuures protsessi käigus märkamatult kasutaja andmed,” ütleb ESETi teadur Cameron Camp.
Kasutajaid peaksid ettevaatlikuks tegema sellised tasuta WiFi-võrgud, millel on tundmatu nimi või mille nimi on väga sarnane ametliku tasuta WiFi-võrgu nimega. Eriti tähelepanelik tasub olla “kaitsmata” võrkude suhtes ehk võrkude suhtes, millega ühendumisel ei küsita salasõna. “Häkkerid kasutavad oma trikkide tegemiseks puhvertehnoloogiat, mis jälgib ametliku WiFi-võrgu liiklust, kogub ja salvestab leitud andmed kurikaela sülearvutisse ning saadab alles siis teie andmed “õigele” tasuta WiFi-võrgule. See tegevus muudab teie internetiühenduse küll pisut aeglasemaks, kuid ülekoormatud võrkude korral on sageli raske tuvastada, kas võrgu aeglus on tingitud häkkerite kuritahtlikust nuhkimisest või lihtsalt võrgukasutajate liiga suurest arvust,” lisas Cameron Camp.
Iga kord, kui logite sisse oma pangakontole, ostate midagi oma naisele või loete oma e-kirju, peab teie arvuti saatma teie sisselogimisandmed üle internetivõrgu teenuse osutajale, mis aga on häkkeritele tõeline kullaauk. Internetipanka sisse logides näete panga veebiaadressi alguses reeglina pigem lühendit “https” kui lühendit “http” mis tähendab, et teie pangaühendus on krüpteeritud. Kui häkkeritel õnnestub teie krüpteeritud andmed teada saada, võivad nad kõigest hoolimata mis tahes hilisemal ajal käivitada programmi, mis teie andmeid ära kasutab. Seega, kui kurikaelad on kord teie andmed kätte saanud, on neil maa ja ilm aega, et neid lahti krüpteerida, mis tähendab, et võite veel päevi või nädalaid pärast rünnakut avastada, et teie kontot on lubamatult kasutatud.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!