Kas lapsepeksule on õigustust? Üks psühholoog leiab, et see võib arengule soodsalt mõjuda!
Prof Gunnoe kinnitab, et kuni kuuenda eluaastani füüsiliselt nuhelda saanud lapsed olid koolis edukamad ja oma elu suhtes optimistlikumalt meelestatud kui need, keda nende vanemad polnud iial löönud, vahendab The Daily Telegraph.
Samuti tegid pekstud lapsed suurema tõenäosusega vabatahtliku-tööd ning olid agaramad astuma ülikoolidesse.
Prof Gunnoe teadustöö on viinud ta järeldusele, et pole piisavalt tõendeid, mille alusel võiks lapsevanematele keelata vabadust otsustada, kuidas täpselt nad oma võsukesi karistada tohivad.
Oma töö raames küsitles ta 179 teismelist, uurides muu hulgas, kui tihti nad lapsena vitsa said ja mis vanuses viimane ihunuhtlus aset leidis.
Vastuseid võrreldi seejärel teabega, mida katsealused olid andnud oma käitumise kohta, mida nüpeldamine võis olla mõjutanud. Kogutud andmed hõlmasid nii negatiivseid mõjusid nagu antisotsiaalne käitumine, varajased seksuaalkogemused, vägivaldsus ja depressiivsus, kui positiivseid tulemusi nagu akadeemiline edukus ja ambitsioonikus.
Lastel, kes olid enne kuuendat eluaastat laksu saanud, olid tulemused paremad peaaegu kõigis positiivsetes kategooriates ning füüsilisest nuhtlusest pääsenutega võrreldes sugugi mitte hullemad negatiivsetes kategooriates.
Ka teismelised, keda nende vanemad olid löönud vanusevahemikus 7–11 eluaastat, said koolis paremaid tulemusi kui rihmutamatud, kuid jäid kehvemale positsioonile mõnede negatiivsete tegurite võrdluses; näiteks sattusid nad tihemini kaklustesse.
Küsitluse ajal vanematelt ikka veel kere peale saamist kinnitanud noorukite tulemused osutusid aga kõigis kategooriates halvemaks kõigi teiste rühmade omadest.
Varasemad uurimused on mõista andnud, et lapse löömine võib kaasa tuua arenguhäireid, näiteks ülemäärast agressiivsust.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!