Juuste särtsujärgse turritamise seni tõeks peetud põhjused on valed
«[Staatilise elektri] aluseks olevate mehhanismide kohta on teada märkimisväärselt vähe,» tõdes ta. Seda hoolimata sellest, et nähtust kasutatakse näiteks koopiamasinates ja laserprinterites ning see mängib olulist rolli ka välgu tekkimisel, kirjutab Tarkade Klubi.
Seni valitses arusaam, et kahe mittemetalli teineteise vastu hõõrumisel omandab üks positiivse ja teine negatiivse laengu, mis võibki särtsu vallandada.
Ent Grzybowski sõnul näitab nende töö, et staatiline elekter on keerukas nähtus, mille puhul kombineeruvad nanomõõdus lapikeste piires paljud eri nähtused. Iga aine pinnal on otsekui mosaiik positiivse ja negatiivse laenguga lapikestest. Materjali polaarsuse määrab see, kumma laenguga lapikesi on rohkem.
Üliterava mikroskoobiga ainete pindu uurides avastasid teadlased, et staatilise elektri käigus liigub ainete vahel sada korda rohkem laenguid, kui seni arvatud. «Staatiline elekter ei ole haruldane nähtus, mis puudutab üht pinnagruppi kümnest tuhandest, vaid palju tõenäolisem sündmus, haarates ühe pinnagrupi sajast,» rääkis Grzybowski.
Üldine laeng jääb siiski nõrgaks, sest positiivsed ja negatiivsed laengud tühistavad teineteist, lisas ta.
Staatilise elektri teke on aga seotud keemiliste sidemete purunemisega hetkel, kui ained teineteisest lahku tõmmatakse, selgus uurimusest. «Kui mõlema materjali pinnal sidemed purunevad, on neil võime moodustada uusi sidemeid millega iganes neid ümbritsevas keskkonnas,» selgitas USA kolleegide tööd Sydney ülikooli keemik Peter Halliwell. «See tekitab staatilise elektri.»
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!