Et meile meeldib kõmu ja klatš, on evolutsiooni vili

Vajadus teisi inimesi tagasi rääkida on osa evolutsioonilisest pärandist. Kultuurid erinevad, kuid suhtumine külajuttudesse on kõikjal sarnane – igal pool klatšitakse, kuigi avalikult on see taunitud. Kuulujuttude sisu on üsna üheülbaline: kes kellega käib, kes tahaks kellega käia.

Lisaks huvitavad inimesi kohalikud tähtsad ninad, ka need lood sisaldavad pikantset infot võimumeeste partnerite kohta. Kõmulugude sisu selgitab klatši eesmärki ja seda, miks tagarääkimine on poolsalajane ning hukka mõistetud, väidab Londoni neroteadlane John Hardy ajakirjas New Scientist Novaatori vahendusel.

Kui inimesed peavad paariliste pärast konkureerima, muutub väärtuslikuks informatsioon – kellel on kui palju võimu, kes on parasjagu saadaval ning kes hõivatud. Oma huvi selliste asjade vastu ei maksa demonstreerida, sest see võiks konkurendid valvsaks muuta. Salgamine on seega loomulik asjade käik.

Hardy arvates mõjutasid külajutud oluliselt inimeste ajukoore arengut. Ürgkogukonnas pidi kõikidega hästi läbi saama.

Pikemalt loe edasi SIIT.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!