Selgus majas: kilpkonn on sisaliku lähisugulane

Värvilise kilpkonna (Chrysemys picta bellii) pärilikkusaine uurimisel selgus, et kilpkonnadel on palju ühiseid jooni sisalikega. Siiani jäid paljud uurijad kilpkonnade evolutsioonipuule paigutamisel kõhklevaks. Paleontoloogid võrdlevad evolutsiooniliste seoste leidmiseks väljasurnud ja tänapäevaste loomade välisehituse iseärasusi.

Üha tähtsamaks muutuvad ka geeniandmed. Paraku ei klapi DNA uurimisel saadud teave alati kokku kivististe põhjal tehtud järeldustega. Ka kilpkonnade päritolu kohta on palju eriarvamusi, vahendab Novaator.

Kilpkonnad erinevad teistest roomajatest tunduvalt. Seetõttu paigutab suur osa evolutsiooniuurijad kilpkonnad omaette rühmana kahepaiksete ja ülejäänud roomajate vahele. Fossiiliandmete põhjal ilmusid esimesed kilpkonnad Maale 230 miljonit aastat tagasi triiase ajastul. Aegade jooksul on see loomarühm väga vähe muutunud, iidse kilbikandja võiks kergesti tänapäevasega segi ajada.

Krokodillide, sisalike ja madude kolju on kahe sarnakaarega (diapsiidne) – nende oimupiirkonda tekkis kaks auku, mille vahel asuvatele luudele said kinnituda lõualihased. Tänapäevastel sisaliku- ja maoliikidel võivad sarnakaared olla kadunud, kuid nende eellaste kolju ehituse põhjal kuuluvad nad ikka kahe sarnakaarega loomade hulka.

Pikemalt loe edasi SIIT.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!