Lennukite taevasse maalitud kondensjäljed õhutavad vandenõuteooriaid
Need on lennukite kondensatsioonijäljed ehk kondensjäljed (lad Ci/Cc tractus ehk Ci/Cc aviaticus), mida võib näha lennuki taga väga sageli, kuid mitte alati - mõnel päeval pole neid üldse märgata ja mõnikord hajuvad need kiiresti. Kuid vahel püsivad tunde ja võivad isegi edasi areneda, kattes kiud- ja kiudkihtpilvedega kogu taeva.
Vandenõuteooria
Kondensjäljed on viimasel ajal ka Eestis tähelepanu saanud, sest leidub asjahuvilisi, kelle arvates on need seotud teatud vandenõuga (vt chemtrail), täpsemalt - valitsuste kliimamanipulatsiooniga. Väidetakse, et Eesti haarati vandenõusse liitumisel NATO-ga. Selline teooria kliimamanipulatsioonidest, mille üks ilming olevat laienevad ja taevast katvad triibud lennukite taga, sai alguse 1996. aastal, kui USA õhujõude süüdistati salapäraste ainete pihustamises lennukitelt, mistõttu masinate taha tekkisid ebaharilikud kondensjäljed. Nüüdseks on see vandenõuteooria laialt levinud ning ametlikud selgitused selle teoreetikuid ei rahulda. Kahtlaseks, st keemiajälgedeks peetakse selliseid, mis ei haju, vaid püsivad tunde ja laienevad. Vandenõu paljastamiseks on üle maailma kogutud rohkelt video- ja fotomaterjali.
Millega siis nende jälgede puhul ikkagi tegu?
Kahte tüüpi jäljed
Kondensjälgi tekitavad kaks protsessi. Esimesel juhul on põhjuseks lennuki mootorist pärinev veeaur, mida lisandub õhku põlemisprotsessi käigus. Kuna lennukõrguses on õhk väga külm ja rõhk võrreldes maapinnaga märksa väiksem, üleküllastab väljuvates heitgaasides olev veeaur lokaalselt õhu ja võib keskkonnaga segunedes põhjustada kondenseerumise. Tekkinud veepiisakesed muutuvad kohe jääkristallideks, mida näemegi pilvetriibuna. Kondensatsioonituumadena käituvad heitgaasides olevad tahma- jmt osakesed, mille rolli pole veel täpsemalt uuritud. Kui ümbritsev õhk on suhteliselt soe ja väga kuiv, aurustub jälg kiiresti ning maapealne vaatleja ei pruugi midagi märgata. Seda tüüpi kondensjäljed tekivad üksnes väga külmas õhus tropopausi lähedal, kus temperatuur on aasta ringi -40˚...-65 ˚C.
Teise võimalusena võivad kondensjäljed tekkida oludes, kus õhk on praktiliselt veeaurust küllastunud. Sel juhul võib kondenseerumist põhjustada juba väike rõhulangus, mida tekitavad õhuvoolud lennuki propelleri ja tiibade ümbruses: rõhu vähenemine põhjustab temperatuurilanguse, mis võib esile kutsuda kondensatsiooni ja tekitada pilvetriibu. See protsess võib aset leida märksa soojemas õhus, teatud tingimustel juba -15 ˚C juures.
Kondensjälgede kuju ja välimus varieerub suuresti. Need võivad olla nii ühtlased peened valged jooned kui ka laiad lindid. Mõnikord on jälg tõmblukukujuline või poolkaarjate paunadega, vahel hoopiski katkendlik või ebakorrapärase laiusega, päris harva tekivad järjestikused rõngad. Viimased variandid viitavad Crow' (avastaja S. C. Crow' järgi) ebastabiilsusele, mis kujutab endast lennukitiibade põhjustatud keeriste interaktsiooni kondensjäljega.
Kondensjäljed annavad informatsiooni tuule- ja niiskustingimustest troposfääri ülaosas ning tropopausi piiril ning võivad viidata lähenevale lohule või tsüklonile, mille eel suureneb niiskus kilomeetrite kõrgusel maapinnast, toetades niiviisi jälgede teket ja püsimist. Kui kondensjälg on katkendlik, näitab see veeauru ebaühtlast jaotust troposfääri ülapiiril.
Mõnikord tekib kondensjälgedes haruldasi halovorme, kuid sagedamini on halonähtused seotud hoopis ülemiste pilvedega, mida pole tekitanud lennukid.
Ärgitavad märkama
Vandenõuteooriast arvan, et see ei ole piisavalt põhjendatud. Üksnes vaadeldes ei saa öelda, millest kondensjälg koosneb, selleks tuleks minna ja võtta proove. Vandenõuteoreetikute argumendid on kaudsed ja sageli otsitud, nagu ka halode, irisatsiooni, värviliste ja laineliste pilvede seostamine kliimamanipulatsioonidega. Halod, värvilised (sageli õhtuti) ja lainelised pilved olid siiski olemas enne tööstusrevolutsiooni ja on ka edaspidi. Arvajate-teoreetikute mure on ilmselt siiras ja pahatahtlikkuses neid süüdistada ei saa, samuti on positiivne, et nad juhivad tähelepanu keskkonnale ja inimtegevusele ning suunavad märkama asju, mida varem tähele ei pandud.
Küll on selge, et kondensjäljed tõepoolest mõjutavad kliimat - näiteks läbi selgete päevade arvu vähenemise. Nende jälgede tõttu on suurem üldpilvisus, sest mõningaid päevi, mis muidu oleksid selged, ilmestavad tänapäeval lennukite jäljed. Samuti muudavad kondensjäljed atmosfääri kiirguslikke omadusi - nende tõttu on õhutemperatuuri ööpäevane amplituud ilmselt veidi väiksem ja troposfääri albeedo kõrgem, kui oleks ilma kondensjälgedeta.
JÜRI KAMENIK (1988) on Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna geograafiatudeng. Teinud ilmavaatlusi 1998. aasta veebruarist, lemmikteemad on äike ning pilved. Alates 2009. aastast seotud ilm.ee-ga ning korraldanud üle Baltimaade äikesejahte.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
