Miks iga kolmas inimene Päikesesse vaadates aevastama puhkeb?
Tugev prožektorivalgus mõjub neile samuti nagu äkitselt varjust ereda päikesevalguse kätte minek: ninas hakkab midagi kihelema, silmad lähevad vesiseks ja vallandub tugev aevastus. See ei ole seotud tolmuga ega ole inimese tahte poolt juhitav, kirjutas Tiit Kändler mõni aasta tagasi Eesti Päevalehes.
„Aevastamisel osalevad hingamislihased, neelulihased, häälepaelad ning näo- ja suulihased, seega juhib aevastamist enamik peaajunärve,” kirjutab TEA entsüklopeedia.
Aevastusi koordineerib parasümpaatiline närvisüsteem, mis selgroogsetel aeglustab näärmete aktiivsust ja silub nende juhitud lihaste tegevust, soodustades muu hulgas seedimist. See reguleerib ka pisarate ja sülje tekkimist. Jaapani teadlased uurisid 1990. aastal kasside aevastamist ja leidsid, et seda koordineerib üks ajutüve osa – piklik aju. Inimene, kellel on see vigastatud, kaotab aevastamise võime.
Pikemalt loe aevastusest, selle mehhaanikast ning sellele omistatud tähendustest SIIT.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
