Mis on Läänemere sinivetikate suvise puhangu põhjus?

Käimas on Merepäevad ning parim aeg rääkida merest. Sel nädalal said Forte lugejad uurida Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi professori, okeanoloog Urmas Lipsu käest, milline on meie kodumere, Läänemere tervis. Ning lugeja küsiski: "Mis on Läänemere sinivetikate suvise puhangu põhjus? Vanasti seda probleemi ei olnud."

TTÜ meresüsteemide instituudi okeanograafia õppetooli juhataja Urmas Lips:
"Sinivetikad (tsüanobakterid) on olnud Läänemeres kogu tema ajaloo jooksul. Sinivetikate vohamistele on hakatud rohkem tähelepanu pöörama aga eelmise sajandi teises pooles.

Üheks põhjuseks võib siin kindlasti olla inimtegevuse tagajärjel merre sattuvatel toitainetel, sinivetikate puhul eelkõige fosforil. Viimasel 10-20 aastal on fosforikoormus Läänemerele vähenenud, kuid sinivetikate vohamised ei ole jäänud harvemaks.

Üheks põhjuseks on siin Läänemere põhjalähedase kihi kehvad hapnikutingimused. Kui põhja lähedal hapnik puudub, siis vabaneb setetest sinna aastakümnete jooksul kogunenud fosfor veesambasse, mis omakorda talvise konvektsiooni käigus ülemistesse veekihtidesse võib sattuda. Nii et koormuse vähenemise mõju võib avalduda samuti alles aastakümnete pärast.

Sel aastal on Soome lahe vees suures koguses fosforiühendeid. Kui ilmastikutingimused on sinivetikatele soodsad (vaiksed, päikesepaistelised ilmad), siis tekivad kindlasti ka sinivetikate vohamised.

TTÜ Meresüsteemide Instituudi mõõtmiste põhjal on sinivetikaid Soome lahe keskosas juba suhteliselt suures koguses, Eesti rannikumeres aga veel mitte. Edasine sõltub ilmast, kas ja kui intensiivselt sinivetikad vohama pääsevad. Potentsiaal on sel aastal sinivetikate intensiivseks vohamiseks olemas."

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!