Eyjafjallajökull õpetab: vulkaanid mõjutavad Maa kliimat arvatust hoopis rohkem

Eelmisel aastal toimunud kuulsa Eyjafjallajökull'i vulkaanipurske põhjal koostatud analüüsi tulemused viitavad, et laiaulatuslikud vulkaanipursked võivad kliimat mõjutada rohkem, kui seni arvatud, väljutades lõõridest prognoositust tunduvalt rohkem pilvede teket mõjutavaid osakesi.

Vulkaanipursked on minevikus põhjustanud ulatuslikke ilma -ning kliimamuutusi, mille tagajärjed on olnud tajutavad paarist tunnist kuni mõne sajandini. Massiivsete pursete käigus paistakse atmosfääri osakesi, mis võivad sõltuvalt suurusest seal hõljuda minutitest kuni nädalateni. Samas hakkavad oksüdeeruma ka õhku paisatud vääveldioksiidi sisaldavad aineosakesed, vahendavad ERR Teadusuudised.

Väävliühendite jahutav atmosfäärile nii kohalikus, kui ka globaalses mastaabis on juba teada tuntud. Uus uurimus tõestab lisaks, et mõne aja pärast hakkavad eelnevalt vulkaanipurske läbi atmosfääri jõudnud aerosooliosakesed liituma. Miniatuursete väävelhappetilkade ühinemisel hakkavad need teatud suurusel käituma pilveseemnetena. Veeosakesed hakkavad omakorda nendele kondenseeruma ning moodustavad pilvi. Viimased mõjutavad piirkonna sademete hulka ning nende tüüpi.

Kuigi mehhanismi olemasolu on välja pakutud ka varem, on eelnevad hinnangud õhku paistavatele väävlit sisaldavate osakeste hulgale olnud tunduvalt väiksemad. Erinevates üle Euroopa paiknevates vaatluspunktides kogutud andmete põhjal saab oletada, et pursete käigus paisatakse õhku seni arvatust kuni 100 miljonit korda rohkem tuhaosakesi. Lisaks viitavad tulemused, et pilved võivad hakata seeläbi tekkima tunduvalt madalamal ning purskavast vulkaanist märgatavalt kaugemal.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!