Kalade DNAs olid juhised jalgade arenguks juba miljoneid aastaid enne kaldale astumist olemas
Lüliti hakkas tööle ning aktiveeris geenid tekkivas hiirejalas. Selline edukas vahetus tõendab, et jäseme arengut määrav geneetiline programm on väga sarnane liikides, mida evolutsioonis lahutab 400 miljonit aastat, vahendab Novaator.
“Geenilülitid, mis panevad hiirelootel varbad arenema, on kaladel olemas ja lisaks on need ka hiires töövõimelised,” ütles uurimuse autor Igor Schneider.
Geenijahi mõtte tekitas 2004. aastal Kanadast leitud kivistis – see Tiktaalik roseae nime all tuntud olend oli üleminekuvorm kalade ja maismaaloomade vahel. Tema uimeluud sarnanesid veidi hilisemate loomade jäsemeluudele.
Just see pani uurijaid otsima ehituslikke ja geneetilisi sarnasusi uimede ning jalgade vahel.
Teadlased võrdlesid jäsemete arengu eest vastutavat CsB-nimelist geenilülitit hiirtel, kanadel, konnadel ja kahel kalaliigil – sebrakalal ja rail.
CsB vastutab HoxD-nimelise geeniperekonna töö eest. Just need geenid kontrollivad uimede, tiibade ja jäsemete arengut,suurust ja kuju.
Pikemalt loe edasi SIIT.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!