Kehale kahjuliku kaalutuse vastu aitab kosmoses punaveini trimpamine
Loetleme mõned neist mõjudest:
Luude hõrenemine. Meie luustikud on arenenud Maa gravitatsiooniväljas, mis tähendab, et omaenda kaalu ringikandmisest johtuv surve tegelikult soodustab luude moodustumist ja tugevdab neid, suurendades luude tihedust. Sellepärast soovitavadki tervishoiueksperdid näiteks vananevatele naistele osteoporoosi tõrjumiseks harjutusi hantlitega. Kosmosesüstiku mikrogravitatsiooni-keskkonnas see lakkamatu surve kaob, mis ajapikku võib kaasa tuua luude hõrenemise ja mineraalikaotuse.
Lihaste kõhnumine. Mikrogravi-keskkond tähendab sedagi, et kosmoses nõuab isegi lihtsate liigutuste sooritamine vähem pingutust kui Maal. Ehkki kosmonaudid järgivad lennu ajal ranget treeningprogrammi, hakkavad nende lihased ajapikku kõhnuma ja atrofeeruma.
Immuunsüsteemi nõrgenemine. Umbes pooled kõigist astronautidest kogevad nn kosmose-aklimatisatsioonisündroomi (ingl space adaption syndrome) — südamepööritust, ülemäärast higistamist ja energiapuudust kuni kolme päeva jooksul pärast starti, kuni nende organism oludega kohaneb. Põhjuseks on mikrogravitatsioonist nõrgestatud immuunsüsteemi madalam reaktsioonilävi ja nakkustega võitlemiseks valmis rakkude hulga kahanemine.
Muude võimalike füsioloogiliste muudatuste hulgas on dehüdratsioon, mida tekitab Maa külgetõmbejõu puudumisest tingitud vedelike siirdumine alakeha piirkonnast pähe ja ülakehasse. Sellises olukorras otsustab aju nimelt, et organismis on vett liiga palju, ning suurendab selle väljutamise määra. (Mikrogravitatsioon on looduslik diureetikum!) Ainult et väljutatav vedelik pole sugugi liigne ning astronaudil tekib vedelikuvaegus.
Ka südame-veresoonkond saab kosmoses reisimise käigus nuhelda. Teadlased ei ole kindlad, miks, ent paistab, et pikaajaline viibimine mikrogravitatsiooni tingimustes kahandab punaste vererakkude loomet, tuues kaasa „kosmose-kehvveresuse“. Ka südamelihas tuksub aeglasemalt, kuna mikrogravitatsiooni tingimustes on vereringe alalhoiuks kehas vaja vähem pingutada. Ning kas me juba mainisime kõhugaase?
Loomulikult ei nulli klaasike mahedat bordood kõiki kirjeldatud probleeme, ent võib osa levinumatest hädadest leevendada. Teadlased on juba mõnda aega teadnud, et punavein sisaldab resveratrooli — antioksüdanti, mis takistab verekämpude moodustumist, alandab „kahjuliku“ kolesterooli taset ja aitab üldse kaitsta veresooni. Nüüd paistab, et resveratrooliga õnnestub ennetada ka luude hõrenemist ja lihaste kõhnumist.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!