Kliimateadlased: Maa "õllekõht" ei kahane nii kiiresti, nagu peaks
Uurijatele on ammuilma teada, et Maa pole täiusliku kera kujuline. Pöörlemisjõud põhjustavad meie koduplaneedi tursumist 'vööpiirkonnas'. Näiteks on põhjapoolusel seisev inimene Maa tuumale umbes 21 kilomeetrit lähemal kui ekvaatorilseisja, vahendab National Geographic.
Pikemas plaanis on see erinevus üldiselt kahanenud. Alates ajast, mil teadlased ekvatoriaalset kühmu mõõtnud on, on see taandunud kiirusega seitse millimeetrit kümnendis — tegemist on viimatise, umbes 2,6 miljoni aasta tagusest minevikust kuni 11 700 aasta taguse ajani väldanud jääaja mõjusid kompenseeriva protsessiga.
„Jääajal jää lihtsalt seisab ühe koha peal, ja nii sadu tuhandeid aastaid,“ selgitas värske uurimuse kaasautor John Wahr. „Poolustele kogunenud jää avaldab survet sealsele maapinnale, mis hakkab allapoole vajuma.“
Jääajal kogunenud jää mass litsus väljapoole isegi Maa plastsevõitu vahevööd, mis ekvaatorikühmu veelgi paisutas.
Pärast jääaja-jää sulamist on poolused aga tasapisi endist vormi saavutama hakanud ning see protsess on pärast jääaja lõppu olnud pidev.
Nüüd aga toimub Colorado ülikooli geofüüsiku Wahri osutusel midagi, mis mügara kahanemisele vastu töötab.
Alates 1990. aastatest on jääaja-järgne taastumine hakanud aeglustuma ja paistab olevat suisa seiskunud, selgub gravitatsioonitaaste ja kliimauuringute projektiga GRACE (Gravity Recovery and Climate Experiment) seotud satelliitide kogutud andmetele toetuvast värskest uurimusest. GRACE mõõdistab Maa gravitatsioonivälja erakordse täpsusega, võimaldades uurijail võrrelda muudatusi jää massis ning ookeanides leiduva vee kogustes.
Wahri ja kolleeg Steve Neremi teatel kaotavad need kaks piirkonda aastas kokku 382 miljardit tonni jääd.
Jää pudeneb ookeani, sulab ja kandub ekvaatori poole samade jõudude tõukel, mis vormisid kunagi Maa 'õllekõhu'. Ning ehkki Gröönimaa ja Antarktika kaalukaotus võimaldab Maal end lõpuks veel mõningal määral 'paremasse vormi viia', võtab taolise kohenduse toimumine uurijate sõnul aega tuhandeid aastaid.
Kokkuvõttes põhjustab praegune jääkaotus hoopis Maa keskkoha tursumist tempoga seitse millimeetrit kümnendis, leidsid Wahr ja Nerem — täpselt piisavalt palju selleks, et nullida vähemalt ajutiselt pikaajalist salenemisprotsessi.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
