Kui saastunud on Eesti õhk?
Mis selgub?
* Peened saasteosakesed tekitavad Eestis ligi 600 enneaegset surma aastas ja ühtekokku üle 8000 kaotatud eluaasta. Eesti inimene elab peentest osakestest põhjustatud saaste tõttu keskmiselt viis kuud vähem, samas Tallinna ja Tartu kesklinnas isegi üle aasta vähem, vahendab Novaator.
* Õhusaaste taseme poolest võib Euroopa jagada kolmeks: kõige saastunum piirkond – Kagu- ja Lõuna-Euroopa, mõnevõrra puhtam Kesk-Euroopa ning kõige puhtamad Põhjamaad. Eesti jääb kahe viimatinimetatu vahele.
Soome ja Eesti õhukvaliteet on üsna samasugune. Riia linna õhk on rohkem saastunud kui Tallinna ja Tartu oma. Vilniuses on õhk Tallinnast mõnevõrra puhtam. Tartu kõige saastunumad piirkonnad on suurima liiklustihedusega kesklinn ja Karlova, mida mõjutab tugevalt ahiküttest tulenev saaste.
* Tartu õhu saastatus ei jää pealinnast väga palju maha. Tallinna kesklinn on tiheda liikluse tõttu küll saastunud, kuid mitmed linna asumid on rannikuäärsest asukohast tingitud hea õhuvahetuse tõttu suhteliselt puhtad. Vaata ka: Kümme Tallinna saastunumat piirkonda. Tartu kõige saastunumad piirkonnad on suurima liiklustihedusega kesklinn ja Karlova, mida mõjutab tugevalt ahiküttest tulenev saaste.
* Eestis paikneb küllaltki hõredalt asustatud riikide vahel, riikideülese saaste tase on siin suhteliselt madal, olulisemat rolli mängib kohalik saaste. Lisaks on õhu saastatus otseselt seotud ka aastaajaga – peente osakeste sisaldus meie linnade õhus on suurim talvel (halvemad hajumistingimused) ja kevadel (talve jooksul tekkinud osakesed satuvad õhku lume sulamisel).
* Milliseid haigusi mürgine õhk meie organismile tekitab? Kopsudesse jõudnuna tekitavad peened saaste osakesed põletikke, kandes põletiku mediaatorid sealt üle kogu organismi laiali. Mõned veel pisemad osakesed tungivad isegi vereringesse, kus mõjutavad vere koostist. Veri muutub paksemaks ja suureneb näiteks infarkti tõenäosus.
On leitud, et osakestel on mõju ka närvisüsteemile, seeläbi vererõhule ja südamerütmi sagedusele. Loomulikult on mõjutatud ka hingamisteed – kopsudesse kogunenud osakesed tekitavad oksüdatiivse stressi, millega kaasneb hingamisteede ja kopsude ärritus ning näiteks bronhiit. Eriti tähelepanelik tuleb olla krooniliste haigete ja laste puhul, nemad on saaste puhul kõige tundlikumad.