Venemaale on USA süstikuprogrammi lõpp triumf ja kordumatu poliitiline võimalus
„Ei saa öelda, et oleme kosmosevõidujooksu võitnud; lihtsalt üks konkreetne etapp on lõpule jõudnud,“ teatas Venemaa kosmoseagentuuri juhataja asetäitja Vitali Davõdov intervjuus. 8. juulil astuvad neli USA astronauti süstiku Atlantis pardale, et sellega viimast korda kosmosesse lennata, tõmmates alla joone kolm kümnendit väldanud kosmoseprogrammile, mille raames USA toimetas meeskondi ja varustust ISS-i vaheldumisi venelaste rakettidega Proton ja Soyuz, vahendab PhysOrg.com.
Edaspidi peab Washington tasuma 51 miljonit dollarit iga koha eest Venemaa kosmosekapslis seni, kuni USA eraettevõtted saavad hakkama uue mehitatava kosmosesõiduki ehitamisega, mis USA kosmoseagentuuri NASA hinnangul võib juhtuda alles millalgi aastatel 2015–2020.
Agentuuri Roskosmos esindaja Davõdov hoidus aga rivaliteeti üldse arutamast, rõhutades, et eelkõige kehastub ISS-is edukas rahvusvaheline koostööprojekt.
„Ma ei oska täna nimetada ühtegi teist rahvusvahelist kosmoseprojekti, mis oleks oma haarde, tähendusrikkuse ja konkreetsete tulemuste osas olnud samavõrd edukas kui ISS,“ ütles ta.
Ehkki sümboolne võit kuulub Venemaale, kujuneb see kulukaks, kuna riigil on nüüd kohustus ehitada ISS-ile ja tagasi reisimiseks uusi kosmoselaevu, ning see neelab eelarvelisi vahendeid, mida võiks kulutada muudele projektidele.
Erinevalt NASA korduvkasutatavatest süstikutest on Venemaa kosmosekapslid Sojuz mõeldud ühekordseks pruukimiseks; Maale naaseb vaid too osa kapslist, mille sees istuvad kosmonaudid.
Olukord pole mugav, kuna esitab Roskosmose tootmisvõimele tõsiseid väljakutseid, kommenteeris Venemaa kosmosetööstuse spetsialist Igor Marinin agentuurile AFP.
Samuti on Roskosmosele osaks saanud mitmeid piinlikke tagasilööke nagu mitme tehiskaaslase startide nurjumine, mis tõid tänavu aprillis kaasa agentuuri pikaajalise juhi Anatoli Perminovi vallandamise.
Suurriigi kosmosetööstus on pälvinud kriitikat ka kohmakalt kavandatud eksperimendi asjus, mille eesmärgiks oli simuleerida lendu Marsile ja mille raames salk vabatahtlikke veedab rohkem kui aasta suletuna ühte Moskva uurimisinstituuti, kus simulatsioonikapsel 'maandus' spetsiaalses liivaaugus.
Kulude korvamiseks loodab Roskosmos saavutada edemuse kommerts-kosmoseturul, pakkudes näiteks satelliitide üleslennutamise teenust, rääkis agentuuri värske juht Vladimir Popovkin juunis Peterburi majandusfoorumil.
„Eesmärgiks on saavutada sobiv positsioon, hõlvates umbes 10 kuni 12 protsenti,“ ütles Popovkin, rääkides kommertsturust, mille väärtuseks on hinnanguliselt 300 miljardit dollarit aastas. „See on üks vähestest rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimelistest valdkondadest meie riigis.“
Ehkki Venemaa korraldab praegu 40 protsenti maailma kosmoselennu-startidest ja ehitab 20 protsenti kasutatavast kosmoselennutehnikast, on riigi osakaal kosmoseäris Popovkini hinnangul ebaõiglaselt väike, ületamata palju kolme protsenti.
Samuti tuleb Venemaal hakata rinda pistma uute rivaalide, eelkõige Hiinaga, mis 2003. aastal sai kolmandaks riigiks maailmas pärast Nõukogude Liitu ja Ühendriike, mis on oma laevas inimese kosmosse toimetanud.
Hiina muude auahnete plaanide seas on kava toimetada 2013. aastal Kuule robot ning rajada oma kosmosejaam, mis alustaks tööd 2015. aastal.
Davõdov tunnistas, et Venemaast praegu veel siiski pikalt maha jääv Hiina on küll kujunenud arvestatavaks vastaseks, ent rõhutas, et Venemaa ei adu ähvardust. „Kosmoses jätkub ruumi igaühele,“ ütles ta. „Mõnes mõttes on Hiina meie konkurent, aga see on täiesti normaalne ning me pole turgu nüüdseks juba pikka aega enam kartnud.“
Veidral kombel on Venemaa kosmoseprogrammi uus kommertstegelikkus koos sellest johtuvate eelarvekärbete ja vajadusega mastaapsete projektide raames teiste riikidega koostööd teha pannud mõned Nõukogude kosmoseveteranid taga igatsema külma sõja aegset konkurentsieelist.
„Kummaline, et külma sõja ajal, mil meie kosmonaudid ja insenerid unistasid koostööst teistega, toimus palju uusi starte, siis aga jõudis kätte koostöö-ajastu ning nüüd ei tee me suurt midagi peale enesekordamise,“ nurises 80-aastane pensionil kosmonaut Georgi Gretško.
USA kosmosesüstikute programmi eesmärk — muuta kosmosse reisimine odavamaks — jäi kokkuvõttes saavutamata, ütles ta, ning selle lõppu jääb märkima naasmine ühekordseks kasutamiseks mõeldud „vorstikujuliste“ rakettide juurde, mis peaaegu ei erine 50 aasta tagustest suguvendadest.
„Inimkond on kaotanud ajendi keerukamate masinate toel kosmosse tungida,“ kurtis Gretško.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
