USA süstikuprogrammi triumfid ja katastroofid: 30 aasta eredamad hetked
1981: Columbia esimene lend vältas kaks päeva.
1982: süstikud kaotavad eksperimentaalse staatuse ja kuulutatakse töökõlbulikeks.
1983: Challengeri esimesel lennul sooritatakse esimene 'kosmosejalutuskäik' (inimese siirdumine avakosmosse) süstiku pardalt; kosmosesse jõuavad esimene ameeriklanna Sally Ride ja esimene mustanahaline astronaut Guion Bluford.
1984: Discovery esimene lend; esimene lõastamata inimene Bruce McCandless käib nn inimsatelliidina avakosmoses.
1985: Atlantise esimene lend; kosmosesse jõuab esimene USA kongresmen, Utah’ senaator Jake Garn.
1986: Challenger hävib stardi käigus; seitsme hukkunud astronaudi hulgas on kooliõpetaja Christa McAuliffe; süstikuprogramm peatatakse seoses juurdlusega.
1988: programm jätkub süstiku Discovery kosmoselennuga.
1989: teele asub Jupiteri uurimise sond Galileo.
1990: orbiidile jõuab kosmoseteleskoop Hubble.
1992: Challengeri asendaja, süstiku Endeavour esimene lend.
1993: avakosmosesse siirdunud astronaudid remondivad Hubble’i teleskoopi.
1994: esimene Vene kosmonaut USA süstiku pardal.
1995: esimene naissoost süstikupiloot Eileen Collins; esimene põkkumine Vene kosmosejaamaga Mir.
1998: Mercury-projektis (1959–1963) osalenud astronaut John Glenn naaseb 77 eluaasta vanuses kosmosse; orbiidile jõuab esimene USA tarnitud tükk rahvusvahelisest kosmosejaamast ISS.
1999: esimene naissoost süstikukomandör Eileen Collins.
2003: süstik Columbia hävib Maa atmosfääri taassisenemisel, hukkub seitse astronauti; süstikuprogramm peatatakse seoses juurdlusega.
2005: programm jätkub süstiku Discovery stardiga.
2007: esimene kooliõpetajast astronaut Barbara Morgan.
2011: Discovery, Endeavouri ja peagi Atlantise viimased lennud.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
