Pärm läbis paari kuuga tohutu evolutsioonihüppe
Hulkraksuse tekke mõistmiseks kasvatas Minnesota ülikooli bioloog William Ratcliff laboris pagaripärmi. See üherakuline pärmseen kasvas vedelikus, mida iga päev tsentrifuugiti. Katseklaasi põhja jäänud pärmiklombist pärinevad rakud pani Ratcliff uuesti kasvama. Selgus, et igal uuel pärmigeneratsioonil ilmnes omadus klombikesi moodustada, vahendab Novaator.
Kahe kuu jooksul oli pärmist moodustunud 350 põlvkonda. Kõik need olid moodustanud väikesi kogumikke, mida uurija hakkas nimetama "lumehelbeks". Helbetaolised struktuurid ei tekkinud juhuslikult, vaid selle moodustasid omavahel ühenduses olevad rakud, kes jäid seotuks ka pärast rakkude jagunemist.
Iga "helves" koosnes geneetiliselt identsetest sugulasrakkudest, kellel Ratcliff täheldas tööjaotuse märke – nimelt programmeerisid mõned suured rakud end vabatahtlikult surema, et väiksematele tütarrakkudele ruumi teha. Seega võib Minnesota laboris moodustunud pärmitombukesi pidada mitte niivõrd rakukogumiteks, vaid hulkraksetele organismidele sarnasteks moodustisteks.
Uurimuse kriitikute arvates on kolooniate moodustamine paljudele pärmidele omane, seetõttu ei saa tombukeste teket eriliseks pidada. Samuti on paljude tänapäevaste pärmide eellased olnud hulkraksed, seega võib kogumike moodustamine olla pagaripärmil geenides ja sobivate tingimuste korral hakkab pärm seda infot kasutama. Ratcliffil ongi plaanis korrata eksperimenti ühe vetikaga, kelle puhul pole teada hulkraksete esivanemate olemasolu.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!