Näljane maailm vajab laboriliha: katseklaasikotlet tuleb juba aasta jooksul
Hollandi teadlased ennustavad, et paari lähema kümnendi vältel kasvab maailma rahvaarv nii peadpööritava kiirusega, et liha-kariloomadest ei piisa enam kõigi toitmiseks. Seetõttu kujunevad nende ennustusel normiks laboratooriumis kasvatatud looma-, kana- ja lambaliha, vahendab The Daily Mail.
Hetkel tegelevad teadlased sellise kotleti arendamisega, mille kasvatamiseks on veistelt eraldatud 10 000 tüvirakku, mida omakorda laboris enam kui miljard korda paljundatakse. Õige tekstuuri saavutamiseks kasvatatakse lihasrakke surve all. Tulemuseks on loomaliha meenutav lihaskude. Nii saadud toodet nimetatakse in-vitro-lihaks ehk katseklaasilihaks.
Maastrichti ülikooli füsioloogiaprofessor ja tehisliha-projekti juht Mark Post ütles: „Ma ei kujuta ette ühtegi moodust, kuidas eelseisvatel kümnenditel traditsioonilise karjakasvatusega inimkonda ära toita. Katseklaasiliha jääb ainsaks alternatiiviks.
Me üritame maailmale tõestada, et suudame sellest söömiskõlbuliku toote valmistada, ning meil on vaja vaprat vabatahtlikku, kes seda esimesena maitseks. Kui vabatahtlikke ette ei astu, võin seda teha ise.“
Prof Post kinnitas ajakirjale Scientific American, et arvab, et esimene libakotlet valmistatakse eelseisva 12 kuu jooksul. 2009. aastal õnnestus sama ülikooli uurijail kasvatada samal meetodil sealiharibasid. Toona tunnistasid teadlased, et tekstuurilt kalmaari meenutav saadus ei näe just isuäratav välja. Ühes New Yorgi laboratooriumis on kuldkala lihaskoest kogutud tüvirakkude baasil kasvatatud kalafileesid.
Isegi kui esialgsed tulemused ei maitse päris liha moodi, on teadlased veendunud, et rahvas harjub uue tootega peagi, eriti kui neil pole muud valikut. Prof Posti kolleeg kommenteeris: „Hamburgerit süües ei mõtle me, et sööme surnud lehma. Kui inimesed on end juba niikuinii söödavast distantseerinud, ei tohiks ka laboriliha aktsepteerimine eriti raskeks osutuda.“ Rahvaarvu prognoositud kasvu juures kasvab aastaks 2050 lihatarbimine maailmas praegusega võrreldes kahekordseks.
Tehisliha tootmises on Holland praegu maailma esirinnas; sealne valitsus on uurimistööd rahastanud 1,7 miljoni euroga. Projekti hõlmatud teadlased usuvad, et katseklaasikotlet kujutab endast vaid esimest etappi toiduaine-revolutsioonis, mis toidupuuduse-probleemi igaveseks lahendada võib.
Utrechti ülikooli teadlased on välja arvutanud, et esmased tüvirakud võivad kahe kuuga toota 50 000 tonni liha. Ühest Oxfordi ülikooli uurimusest nähtus, et taoline protsess kulutaks traditsioonilise kariloomakasvatusega võrreldes 35–60 protsenti vähem energiat ja 98 protsenti vähem maapinda, tootes samas 80–95 protsenti vähem kasvuhoonegaase.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
