Kilpkonn kotka vastu: USA ühemehe-allveepaat Turtle ründas briti fregatti Eagle
Võitluseks Suurbritannia, tol ajal maailma suurima sõjalaevastiku omaniku vastu pakkusid USA leiutajad välja mitmeid uusi vahendeid, millest allveepaat oli kõige reaalsem. Kilpkonnaks (turtle) ristitud imerelva autoriks oli Yale’i ülikooli lõpetanud insener David Bushnell (1740–1824), kes varem oli õnne proovinud rehepeksumasina täiustamisega. Pärast sõja algust konstrueeris ta kellamehhanismiga varustatud ujuvmiini. Järgmisena hakkas Bushnell oma venna Ezra farmis ehitama vee all liikuvat paati, mille abil tuli miin vastase sõjalaeva külge kinnitada.
Suurt tünni või muna meenutav veesõiduk oli kokku pandud kahest tammepuust õõnestatud poolest, mis olid tihendatud tõrvaga ja kinnitatud raudvitste abil. Tünni peal oli väike luugi ja illuminaatoritega varustatud komandotorn. Veepinnal viibides oli võimalik õhuvarusid täiendada kahe komandotorni kõrvalt väljaulatuva ventilatsioonitoru abil. Muu varustuse hulka kuulusid kompass ja klaastorust valmistatud primitiivne sügavusmõõtja.
Ehtsaks allveelaevaks Kilpkonna nimetada ei saanud, sest projekti kohaselt pidi ta põhiliselt tegutsema veepinnal, nii et komandotorn umbes 15 sentimeetri võrra veest välja ulatus. Edasiliikumiseks oli «tünni» esiosas kahe labaga propeller, mida selle kapten ajas ringi pedaalidega, kusjuures kurssi hoidis ta samal ajal kaenla alla surutud roolipinni abil. Sihtmärgiks valitud laeva lähedale jõudes pidi ta täitma tünni alumises osas asuva ballastipaagi ja sukelduma teist, vertikaalselt paigutatud propellerit vändates umbes kahe meetri sügavusele. Vaenlase laeva alla jõudes pidi kapten suure oherdi abil kinnitama selle külge trossi, mille küljes oli püssirohulaenguga miin. Pärast seda tuli tal uuesti pinnale tõusta ja oma sihtmärgi juurest võimalikult kiiresti võimalikult kaugele jõuda.
Turtle’i ainuke meeskonnaliige täitis üheaegselt nii kapteni, tüürimehe, vahimadruse kui inseneri ülesandeid, askeldades kogu sõidu ajal nagu orav rattas. Nii keerulise ülesande täitmiseks läks vaja füüsiliselt tugevat meest, kellel pidid olema ka keskmisest paremad tehnilised teadmised. 1775. aasta sügiseks kavandatud rünnaku Bostoni reidil asuvate Inglise sõjalaevade vastu pidi teoks tegema Bushnelli vend Ezra. Õnnetuseks selgus, et esimeste öökülmade tõttu polnud kusagilt võtta kõdunenud puutükke, mille abil allveepaadi sisemust valgustati (küünal oleks niigi napi hapnikuvaru kiiresti ära kulutanud). Tahes-tahtmata tuli oodata järgmise kevadeni, kuid siis selgus, et allveepaadi kere oli vahepeal osaliselt pehkinud ning Ezra Bushnell haigeks jäänud. Pärast pikemat aega väldanud remonti valiti uueks kapteniks suurtükiväeseersant Ezra Lee, kes asus 1776. aasta 5. septembri kesköö paiku New Yorgi sadamast teele, et rünnata brittide lipulaeva, 64 suurtükiga fregatti HMS Eagle, mis seisis ankrus kaheksa kilomeetri kaugusel.
Lee’ enda sõnade kohaselt miini laevapõhja külge kinnitada ei õnnestunud, sest see oli vasega üle löödud. Viimases hädas pani ta kellamehhanismi tööle ja laskis miinil pinnale tõusta, lootes, et inglased selle üles korjavad. Kaks järgmist rünnakut ebaõnnestusid samuti ning lõpuks lasti Turtle koos selle abilaevaga põhja. Bushnell hävitas igaks juhuks ka joonised, et inglased nende alusel oma allveelaeva ei ehitaks.
Inglise mereajaloolased on Turtle’i rünnaku toimumise kahtluse alla seadnud, sest esiteks pole selle kohta Eagle’i logiraamatus ühtegi sissekannet ning teiseks polnud tema põhi sel ajal veel vasega üle löödud. Üks kuulsamaid selle ala eksperte Richard Compton-Hall on oletanud, et seersant Lee kaotas vee all hapnikupuuduse tõttu teadvuse ega suutnud Eagle’it avastada. Vähe sellest, ühes Benjamin Franklini kirjas on vihjatud, et Turtle’it ei õnnestunud tema ebaõnnestunud konstruktsiooni tõttu isegi mitte katsetada. Just sel põhjusel on osa mereajaloolasi veendunud, et Turtle’i rünnak on hilisem väljamõeldis.
Tänapäeval võib mitmetes muuseumides näha Bushnelli allveepaadi mudeleid, kuid reeglina põhinevad need sadakond aastat hiljem avaldatud joonistel, kus leidub ka sedasorti seadmeid, mida leiutaja eluajal olemas ei olnud.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!