KLASSIKA: Tiivulise sabaga kupee W111 pürib Eesti uhkeimaks Mersuks

Kupeed on tema kauni katusejoone tõttu alati kaunimaks peetud kui sedaani. Kupee on turundajate nägemusel märk sõitja vabadusest, samal ajal kui neljaukseline annab vastupidiseid märke. Mercedes-Benz valmistas möödunud sajandi viiekümnendatel aastatel USAs alguse saanud lennuki-raketiteema toel ja sealse turu ahvatlemiseks tiivuliste sabadega mudeleid W110, W111 ja W112.

Kõik kolm autot olid samal platvormil, see aitas märgatavalt tootmiskulusid optimeerida. Need autod on oma kuju tõttu saanud ka nime, saksa keeli märgib tiivulise tagaotsaga autosid nimi heckflosse, inglise keeles aga fintail. Kupeemudelite tiivad on muide mitte terava vaid kumera tipuga.

W110 ja W111 eelkäijaks peetakse mudelit W120, Mercedes-Benz „Ponton“. Mudeli W112 eelkäijaks aga Saksa FV kantsler Konrad Adenauerilt hüüdnime saanud mudelit W189, Mercedes-Benz 300.

Vaatlusalune W111, Mercedes-Benz 220 SE kupee toodi ajakirjanike ette 1961. aasta veebruaris Stuttgartis tähistamaks Daimler-Benzi muuseumi taasavamist. See oli ka aasta, mil Mercedes tähistas oma olemasolu 75. aastapäeva ja nii sai Mercedes-Benzi mudelit W111 pidada tähtpäevaautoks. Auto toodi avalikkuse ette kuu hiljem Genfis ja roadsterit sai näha veel mõni kuu hiljem Frankfurtis. Esialgu oli auto saadaval vaid kuuesilindrilise 2,2 liitrise mootoriga. 120 hobujõuline mootor andis lõppkiiruseks 170 km/h ja manuaalkäigukastiga auto kiirendas nullist sajani 14 sekundiga. Kütusekuluks märgiti 13 liitrit sajale. Hiljem pakuti ka 2,3; 2,5; 2,8 ja 3,5 liitriseid mootoreid. Suuremad mootorid said kupee ja roadster.

W111 juures on silmas peetud ks sõitja turvalisust – nii on armatuurlaua serv ja rooli keskosa polsterdatud, tahavaatepeegel murdub kergesti lahti, kui sinna avariiolukorras näiteks peaga vastu minna. Samuti on auto vedrustus kohandatud suurel kiirusel kurvide läbimisele. Kuigi autode testimine oli kuuekümnendate alguses lapsekingades, tegid need autod läbi küljelt üle katuse rullumise testid.

Kõige suurema mootoriga oligi 1969. aastal välja tulnud 280 SE 3,5, mis sai uue kolme-poolese V8 mootori M116, millel võimsust 200 hobujõudu. Manuaalkastiga auto tippkiirus oli 210 km/h ja nullist sajani jõudis ta 9,5 sekundiga.

Vingem mudel, W112 oli kallis ja luksuslik ning täna rariteetne, Mercedse-Benz 300 SE, mis toodi päevavalgele 1962. aastal ja seda hoiti turunduslikel eesmärkidel W111st eraldi. Seda autot toodeti vahekorras 1:5 mudeli W111 suhtes. Auto varustati suurema mootoriplokiga kuuesilindrilise M189 mootoriga, õhkvedrustusega, roolivõimendi, automaatkäigukasti, kallima puit- ja nahksisustusega. Ka on auto välisilmes märksa rohkem kroomdetaile.

W111 kujustas prantsuse päritolu disainer Paul Bracq, kes andis kuju ka sellistele tuntud Mercedese mudelitele nagu 230 SL Pagode ja über S klassi mudel 600 / W100. Tiivulise sabaga roadsteri kujustamisel õnnestus Bracqil luua auto, mis nii üles pandud kui ka maha võetud katusega nägi sama hea välja. Mahavõetud katus nimelt paigutus vastava katte alla. Hiljem asus Bracq juhtima BMW disainiosakonda ja tema käe alt tulid 2002 Ti ja 520.

Eesti asuv üks paarist taastatud mudelist 220SE/W111 pärineb Saksamaalt ja kuulub Mati Heinsari kogusse. Algselt hõbehall 1963. aastal toodetud 220 SE oli auklik, taastati plekid, korrastati puidust armatuurlaud ja tehti täiesti uued heledad nahkistmed.

Kokku toodeti aastatel 1961-1971 mudeli W111 kupeesid üle 27 000 ja roadstereid üle 8000.

Küllaltki põhjalik ingliskeelne tiibadega mersude veeb peitub Maarten van Eijki veebil SIIN.

Jälgi Forte autouudiseid ka Twitteris!

Oma sõiduki müügikuulutus pane portaali MÜÜ! Kuulutuse lisamine on tasuta!